amalinks wokungena

Breaking News

Kusungulwa Umkhankaso Wokuphikisa iConstitutional Amendment Bill Number 2


Constitutional Amendment Bill Number 2 Discussion
Constitutional Amendment Bill Number 2 Discussion

Abenhlanganiso ezizimeleyo ezisebenzisana lozulu lezilwela amalungelo oluntu baqoqe umhlangano enkundleni yebulenjini eye Zoom, wokuhlaziya inguquko esisenziwa kusisekelo sombuso phansi komthetho opasiswe edale lephalamende, oweConstitutional Amendment Bill Number 2.

Uzulu wase Zimbabwe ekhokhelwa zinhlanganiso ezigoqela oZimbabwe Human Rights NGO Forum, Zimbabwe Human Rights Association, Zimbabwe Peace Project, Lead Trust lezinye ubethe gwaqa emhlanganweni wokuhlaziya loludaba.

Okunye kokufuna ukuguqulwa kwalesi sisekelo sombuso, kugoqela ukukhitshwa kokuvotelwa komsekeli ka Mongameli welizwe, ukwengezwa kwenani labesifazana labasakhulayo labamele bangene edale lephalamende phansi kohlelo olwe Women’s Quota, ukuba abahluleli bedale le High Court babe ngabaphezu kweminyakaa engamatshumi ayisikhombisa-70 yokuzalwa lokunye.

Abasekeli beZANU PF bathi ukuvotelwa ko msekeli ka Mongameli welizwe kwenza uMongameli engabi lamandla eneleyo.

Kodwa abalwela amalungelo oluntu bathi uMongameli Emmerson Mnangagwa usephiwe amandla amanengi ngokuguqulwa kwesikelo lesi.

Umqondisi wenhlanganiso elwela amalungelo oluntu eye Zimbabwe Peace Project uNkosazana Jestina Mukoko, ongomunye wabaphikisana lalinguquko, osemhlanganweni webulenjini oweZoom, sikhuluma kanje utshele I”S”tudio 7 ngaphambilini kwalumhlangano ukuthi sebesungule umkhankaso wokulondolozwa kwesisekelo sombuso welizwe esalotshwa ngo2013.

“Luhlelo oluphathelane lesisekelo sombuso, uyakhumbula ukuthi ngomnyaka ka 2013 abantu abedlula I 90% ba votela isisekelo lesi kungakhoke sifuna ukubona ukuba bayavikela lesi sisekelo”

Uqhubeke ethi uzulu kumele abone ukuba engenzani ukuba alwisane lodubo lokuguqulwa kwesisekelo.

“Yikho sinxuse uzulu ukuthi abauye sixoxisane ngodaba lolu abone ukuthi kuyini angakwenza ukuze singakhangeli isizwe sakithi sibuyele emuva”

Lokhu kusekelwe ngu msekeli we sikhulumeli se MDC yena osemhlanganweni munye, uMnu Felix Mafa.

“Konke lokhu okwenziwa yiphalamende kunxele yinto engasoze ilungise umnotho we Zimbabwe. Baguqula isesekelo singakasebenzi. Ungabona uMongameli eguqula isisekelo kutsho ukuba unguntando kayiphikiswa”

Kodwa isikhulumeli se MDC- T uMnu Witness Dube yena ibandla lakhe eletheswa umlandu wokusekela iZANU PF ukuguqula isisekelo uyakulandula lokhu esith zikhona ezinye izinto ezinhle ekuguqulweni kwesisekelo sombuso.

“Udaba lokuguqulwa kwesiseklo yisindabaphendue ngoba lumumethe izinto ezinengi. Kwelinye icele yizinto esizisekelayo njalo kwelinye icele kuyizinto esiphikisana lazo”

Umnu Mabutho Moyo owe bandla le ZANU PF ngomunye othi kukhona okuhle ngenguquko kusisekelo sombuso welizwe lesi.

“Siyemukela iziqondiso lezi ngoba kuqakathekile ukuba abatsha labesifazane bephatheke kwezombusazwe. Kodwa lokhu abantu bengakukhangeli njengokubuyela emuva”

Amalunga edale lephalamende awe House of Assembly abangamakhulu phose amabili- 191, inengi labo kungabe ZANU PF bavotele ukuba isisekelo lesi siguqulwe kuthi abangamatshumi amabili lambili-22 bavotele ukuba singaguqulwa.

Edaleni ele Senate leli Bill lipasisiwe ngemva kokuba ama Senators angamatshumi ayisithupha lanhlanu-65, evote esekela linguquko kwaba lamalunga alitshumi avote ephikisa okutsho ukuba lamanye amalunga amabandla aphikisayo avote esekela linguquko.

XS
SM
MD
LG