amalinks wokungena

Breaking News

Kwesatshelwa Ukungaqhamuka Kolunye Udlakela KweleSouth Africa


Amapholisa aweSouth Africa
Amapholisa aweSouth Africa

Sekuqhamuke ukwesaba kweleSouth Africa ngemva kwesaziso esithunyelanwa ezinkundleni zokuxhumana zebulenjini beinternet esikhuthaza ukutshengisela elizweni lonke sivela kwabangaziwayo abathi uMongameli Cyril Ramaphosa akehle esihlalweni.

Isimemezelo sokuthi kungahle kube lokutshengisela okulodlakela kweleSouth Africa sesilethe ukwesaba kwabanengi ikakhulu ngemva kwalolu okusanda kwenzeka okutshiye abantu abedlula amakhulu amathathu befile kwagqekezwa lokubhidlizwa kwezitolo ezinengi.

Enkulumeni eyethule kukhasi lakhe leTwitter, isikhulumeli sogatsha lwamapholisa uNkosazana Liranzu Themba, uthe amaviyo okulondoloza ezokuthula eqaphe ngeso lokhozi kumizamo yokwenqabela yiloba yiluphi uhlobo lokutshengisela lodlakela.

Ukhuthaze uzulu ukuthi angalokothi aphatheke kulokhu kutshengisela ngoba amapholisa awasoke avume kudalwa udlakela.

Endaweni ezinengi elizweni ikakhulu emadolobheni lemarenkini emitshova bekunyakazela amapholisa ehamba hamba ngenhloso yokuvimba lokhu kutshengisela.

Ababhale lesisaziso esikhuthaza abantu ukuthi babeyingxenye yokutshengisela lokhu bathi bafuna umongameli Cyril Ramaphosa aphume esikhundleni, bafuna njalo izifundi zithole imfundo yamahala kanye lokuthi kungavunyelwa ama vaccines azaphazamisa impilo zabantu.

Lobanje leliqembu elingaziwayo lizibiza ngokuthi ngamalunga eANC kulesi saziso, I ANC ithi ayazilutho ngaloludaba.

Kodwake konke lokhu sekutshiye ukwesaba ikakhulu kuzizalwane zeZimbabwe ezisebenza kweleSouth Africa. Kudlakela olusanda kwedlula inengi lalahlekelwa yimisebenzi ngemva kokudilizwa lokugqekezwa kwezitolo lendawo zokudlela abebesebenza kuzo.

Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Nkosilathi Ncube uthi njengoba lakuqala kwaqala ngale imilayezo yenhlelo zokuxhumama ku internet, lakhathesi basevalweni lokuthi sokungaqala udlakela.

“Kungaba yiqinisa lokhu ukuthi abantu bazazenza lezi izinto kungekudala even kungazange kwenzakale lamuhla loba kusasa kodwake inkomo emithiyo ivele izozala. So ke abantu abaqaphe bangathathi imbiko enje kancane. Yonke imbiko ekhona kupolitiki kuyenzeka ukuthi yenzakale. Lakanje kwathi nxa kuthi kuzoba lodlame ekubotshweni kukaZuma uhulumende weSouth Africa wa rilaksa kodwake sabona sekutshiswa amashop kanjalo kanjalo.”

Esinye isizalwane seZimbabwe umnumnzana Nkosini Tshuma uthi nxa kusiba khona lokhu kutshengisela kwenziwe ngokuthula.

“Angeke sibavimbe lokho kodwa into ebalulekileyo yikuthi batshengisele ngokuthula bengabulali impahla zabantu bengathathi impahla zabantu ezitolo bengenzi into eziphuma endleleni. Nxa bengatshengisela njengabeblack movement esabona betshengisela ngemva kokubulawa kukaGeorge Floyd eMelika kwemukelekile. Okubi yikuthi abantu batshengisele bebulala impahla zabantu.”

Ingcitshi zithi lokhu kwethusela okuzangemva kokuba uhulumende efunge wagomela esithi ngeke kuphinde kwenzeke udlakela olufana lolusanda kwedlula, kukhombisa khona ukuthi abaphehla loludlakela balokhu bezimisele ukuqhubeka. Ezinye zithi ukuziveza kwamanye amalunga ethule lesisimemezelo njengamalunga ebandla le ANC kukhombisa khona ukuthi selokhu kubotshwe owayengumongameli umnumnzana Jacob Zuma, lelibandla liqhubeka lidabuka phakathi.

Zithi njalo kusobala ukuthi labo abafuna umongameli Ramaphosa ehle esihlalweni, yilabo abacabangela ukuthi ulesanda ekubotshweni kukaZuma.

Amapholisa athi okwalamhlanje azikho izehlakalo zodlakela ezenzekileyo kodwa azaqhubeka ebheke ngeso lokhozi.

XS
SM
MD
LG