EleSouth Africa selethule umthetho weziphepheli omutsha ozaguqula kakhulu indlela iziphepheli okugoqela lezeZimbabwe ebeziphila ngayo kweleSouth Africa.
Ngokutsho komthetho weziphepheli omutsha, abafuna ukuzophephela kweleSouth Africa kufanele bathole imvumo yokungena elizweni emngceleni hatshi ukuvumbuluka sebephakathi kwelizwe. Labo abangene ngamaphasipoti kuzafuze bachaze ukuthi kuyini okusuke kwaguquka sebeselizweni. Olabantwana lotshadileyo kufanele ahle akuveze konke lokhu ngoba kuzaba nzima ukuthi bemukelwe njengeziphepheli nxa bengabhaliswanga.
Limithetho ipha njalo ilungelo lokuthi kwethulwe imigoqo phezu kwemisebenzi iziphepheli lalabo abadinga ukuphephela abavunyelwa ukuthi baqatshwe kiyo. Sekulokwesabela ukuthi imisebenzi efana lokulungisa inwele, ukuthengisa ezitaladeni, lokusebenza endaweni zokudlela izakwenqatshelwa kantike yiyo elabeZimbabwe abanengi.
Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Community in South Africa umnumnzana Ngqabutho Mabhena uthi limithetho emitsha iyabethusa.
“Kuyasethusa kakhulu besingakwazi ukuthi kuzoba lento enje. Esikwenzayo khathesi yikuthi sixoxisana labezomthetho amagqwetha etho sizwisise ukuthi kambe umthetho lowu nxa sisiya emthethweni kungabe kumi njani besesibona ukuthi yiwaphi amanyathelo esingawathatha."
Ngaphansi kwale imithetho abacatshangelwa ukuthi bafaka ukuphepha kwelizwe engozini bazabotshwa bavalelwe ngokuphazima kweso. Incwadi zokuphephela lezi zizaphiwa phansi kwemithetho elukhuni kugoqela lokuthi iziphepheli azisavunyelwa ukuphatheka kwezombusazwe zelizwe labo loba ezakweleSouth Africa.
Le yinto ephikiswa ngumngcinisihlalo wenhlanganiso yeAfrican Diaspora Forum umnumnzana Vusumuzi Sibanda yena othi ukwenqatshelwa ukungena kwezombusazwe sekungathi kuthiwa zonke iziphepheli zilwa labohulumende.
“Akutsho ukuthi lona umuntu uxabana lohulumende. Lokhu kutsho ukuthi umuntu ubalekele into ethile ngoba engatholi ukuvikelwa akudingayo. Ngokunjalo nxa abantu bezonqatshelwa ukuthi baye kuma Consulate kumbe kumaEmbasy abo ngoba beyiziphepheli lokho kutsho ukuthi asisazi ukuthi umthetho wobuphepheli uyabe usitshoni ngoba akusikho ngqo lokhu okutshiwo ngungqongqoshe okuyiwo yilo umthetho.”
Iziphepheli labadinga ukuphephela laba kabasavunyelwa ukuyanyathela emahofisini omeli welizwe labo bedinga yiloba yiluphi usizo.
Kulezinkulungwane zabeZimbabwe abafike kweleSouth Africa eminyakeni bafika badinga ukuphephela. Banengike abalokhu besiza elizweni befika lapha bedinga ukuphephela abanye kungenxa yezombusazwe kodwa abanye kungenxa yokuthi yiyo indlela elula yokuthola imvumo yokuhlala sebenza kweleSouth Africa.