Odokotela base Zimbabwe bathi umumo wezomnotho olokhe uqhubeka uwonakala usuphazamisa umsebenzi wabo ikakhulu kulandela ukumiswa kokusetshenziswa kwemali yakwamanye amazwe egoqela idollar leMelika.
Abenhlanganiso yabo dokotela eye Zimbabwe Medical Association-ZIMA, babe lomhlangano, kuyonale impelaviki eHarare, lapho okuhume khona ukuba, isimo sesifike esibangeni sokuthi abasenelisi ukuqubekela phambili bezinakekela bebiza inhlawulo yanyakenye.
Lokhu kufakazwa ngesinye seziphathamandla seZIMA, uDokotela Joel Tapi.
“Imali esizizuzayo ekusebenzeni lapha aziseneli ukuthi senelise ukwenza umsebenzi wethu, ukuza emsebenzini letransport inzima. I fuel ingatholakali iyakhwela everyday, ukudla sibili kwabanye kubanzima so lokhu kuyasiphambanisela kakhulu kusi affecta.”
AbeZIMA bathi inkinga yikuthi imali okumele bazihlawulise izigulane abethwa emthethweni ngdollar leMelika. Kwathi ngokumiswa kokusetshenziswa kwalo kwadala inkinga.
Odokotela bakhuthaza ukuba amalunga awe ZIMA bengabhadaliswa inhawulo kumankampani aweMedical Aid. UDokotela Tapi uthi ugcizelela kulokhu.
“Nxa sibalutshwana ukukhala kwethu akuzwakali, isifiso yikuthi ma amadokotela onke angeza sibe part of I zima .Umbono we zima muhle kakhulu nga abanye bethu bayakubona size sihlangane sibe ndawonye ukwenzela ukuthi sifake ama ideas ndawonye sibone ukuthi singazinceda njani njengamadokotela hatshi ukuzinceda thina kodwa lokunceda I nation at large.”
Amalunga aweZIMA abesedlula kancane amakhulu amathathu-343 ngomnyaka ka 2017. Leli nani laqonga laya kumakhulu edlula kance ayisikhombisa-711 ngomnyaka odluleyo ka 2018 lehla laba kumakhulu amahlanu- 505 lonyaka, okulinani elincane sikhangela inani labodokotela bonke ababhalisiweyo elizweni.
Umgcinisihlalo weZIMA, U Dokotela Mukungunugwa uthi ukuguqulwa kwemali esetshenjiswayo kubangele ubunzima obukhulu kibo. Amabhizimusi asemsebenzini wezempilakahle lawo athi abone kufanele ukuthi aphatheke kulumbukiso. U Zanele Ncube usebenzela I population services Zimbabwe.
“Sithe sibuye lapha sizodinga ama partners awoku booster esifuna ukuhlangana lakho sibe sesisebenzisana labo loku showcase nje esikwenzayo ngokuthi ama dokotela lawo aya refeya ama clients kithi sibe sesihlanganela ndawonye khonapho.”
I Population Services Zimbabwe ila ma kilinika kuyoyonke indawo kwele Zimbabwe ibe isisiba lama Outreach Team abantu abaya endaweni ezingafikeki kalula lohlelo lwama star blue clinics benikeza ulwazi ngokuhlela imhuli kungela mbadalo. Amabhizimusi agoqele alungisa imithi lama laboratory. Umnumzana Lobengula Dube umela I Datlabs.
“Thina silungisa ama philisi le mithi nje eminengi kanti bona o dokotela yibo ababona ama patients kumbe izigulani so thina sihlangana labo ukuthi sibatshele ukuthi silalokhu lalokhu elingakusebenzisa nxa selibone ama patient enu.Sila ma products ethu la amakhulu ayazakalayo odokotela labo abawaziyo so siyabe sikhumbuzana nje ukuthi kule product ethile le thile.”
AbeZIMA bathi bayazama ukuba ngumlamulankunzi phakathi kukahulumende labo dokotela bezibhedlela ngesikhathi odokotela laba bekhalala umsebenzi okuyinto eyabajumayo bethi lokhu kwacina uhulumende esebona angani siyinhlanganiso emmela amalungelo ezisebenzi ikantike ngakwelinye icele odokotela bezibhedlela bebona angani bama kucele lika hulumende.
Umphathintambo wezokwelatshwa U dokotela Obadiah Moyo utshele umhlangano weZIMA ukuthi uhulumende selungisisa umthetho ozalawula ukusebenzelana kwabo dokotela lamankampani aphathisa kundleko zezigulane amaMedical Aid.
Ama lunga eZIMA agoqela ama physicians, ingcweth zokwalapha abantwana, ama paediatricians, ama obstetricians, ama gynaecologists, anaesthetists lama surgeons.