amalinks wokungena

Breaking News

Izulu Elikhulu Lidala Umonakalo Omangalisayo eGwanda


Indlu edilizwe lizulu elikhulu eGwanda esabelweni seMatabeleland South. (Photo: Albert Ncube)
Indlu edilizwe lizulu elikhulu eGwanda esabelweni seMatabeleland South. (Photo: Albert Ncube)

Izulu lesiqotho eline lilomoya omunengi selitshiye ezinye izakhamizi zakoMatekenya kuWard 22 eGwanda zingelandawo zokuhlala ngemva kokudilikelwa yimizi.Lelizulu eline ngeSonto ntambama liphazamise izilimo njalo lawise lezihlala.

USikomitshi weGwanda, uMnu. Thulani Moyo, uthi lelizulu lidale umonakalo omkhulu kakhulu kumizi efika amatshumi amabili lanhlanu.

“Liphambanise izilimo lezinyamazana kanye lemizi yabantu lezihlahla zisuke zawonakala kakhulu. Ngingathi ngamafitshane izulu lakhona bathi kade lilesiqhotho lomoya omkhulu kakhulu.”

Indlu ebhidlizwe lizulu elikhulu koMatekenya eGwanda esabelweni seMatabeleland South (Photo: Albert Ncube)
Indlu ebhidlizwe lizulu elikhulu koMatekenya eGwanda esabelweni seMatabeleland South (Photo: Albert Ncube)

UMnu. Ngqabutho Ndlovu ngomunye walabo abasele besengcekeni lemuli yakhe, uthi kwabethusa kakhulu okwakusenzakala.

“Kwaqala izulu ngesikhathi zantambama izulu lakhona belilesiphepho lesiqotho sasingani sesiphambane ngoba lami angikwazi kumbe ngakhala angikwazi lokuthi ngaphuma njani ngoba amahlala ahle avala umnyango sathwala nzima kakhulu.Impahla lokudla kwamotshakala.”

UMnu. Raphael Moyo, esinye njalo isakhamuzi sakoMatekenya, uthi kakazi wabona izulu elinje selokhu wathetshulwa yingwe.

“Mina ngizelwe ngo1956 angikaze ngikubone okunje kithi ngoba izihlala ungazikhangela kathesi ingani bezidliwa ngamacimbi sezitshile lezihlahla inkalakatha ziphetshulwe ngumoya lamazenge ahambile.”

Izulu elikhulu liwise izihlahla koMatekenya eGwanda. (Photo: Albert Ncube)
Izulu elikhulu liwise izihlahla koMatekenya eGwanda. (Photo: Albert Ncube)

Lokhu kugcizelelwe nguMnu. James Ndlovu. “Akulandlu enganethanga wawusubona kungena itshebetshebe endlini lamanzi kungela lamazenge aphumileyo kwezinye indawo kodwa amanzi agcwala phakathi, lamaphani akula ingathi bekusidla amacimbi.”

USobhuku wakoMatekenya, uMnu. Lot Nkala, uthi kubeyinhlanhla kwangabi lofileyo kulumonakalo.

“Kuhlukuluzile abantu, ngoba abantu basele bengalakho okukudla ,ababekulimile kuphelile konke kwadilika izihlala ezinengi ezinye ziwela phezulu kwezindlu kube yinhlala ukuthi abantu baphile bengafanga.”

Lidale umonakalo omkhulu izulu koMatekenya eGwanda. (Photo: Albert Ncube)
Lidale umonakalo omkhulu izulu koMatekenya eGwanda. (Photo: Albert Ncube)

Lapho sivakatshele koMatekenya lamhlanje emini sithole inhlanganiso yeRed Cross isipha izakhamizi ukudla.

Sixoxe lomqondisi walinhlanganiso eZansi yeMaNdebeleni uNkosikazi Siphiwe Tina Tshuma.

“Injongo yeRed Cross yikuthi isizi lapho okonakale khona, lamhla sibathele ama 10kg impuphu, 2kg tshukela, 500g sawudo, 750ml yamafutha okupheka njalo ihofisi likasikomitshi lisiphathele amahlamvu lamanye amafutha lalokhu okusetshenziswa ngabomama nxa besesikhathini.”

Sebedingelwa ukudla abalezindlu leziphala ezidilizwe lizulu elikhulu eGwanda esabelweni seMatabeleland South. (Photo: Albert Ncube)
Sebedingelwa ukudla abalezindlu leziphala ezidilizwe lizulu elikhulu eGwanda esabelweni seMatabeleland South. (Photo: Albert Ncube)

Lezizakhamizi sizaludinga uncedo ngoba ezinye kusamele zakhe kutsha izindlu.

USikomitshi uMoyo ukhuthaze uzulu ukuthi akhe izindlu ezizamelana lokuguquka komumo yomkhathi njalo zilondoloze izihlala ezingaphansi kwemizi ukuze zivikeleke ngezikhathi ezifana lalezi.

Izulu Elikhulu Lobhidliza Izindlu Njalo Liwisa Izihlahla eGwanda
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:41 0:00


XS
SM
MD
LG