amalinks wokungena

Breaking News

Sebedlela Evalweni Osomabhizimusi bakoBulawayo Ngenxa Yezehlakalo Zokubanjwa Inkunzi


pistol
pistol

Osomabhizimusi bakoBulawayo bathi sebehlalela evalweni ngenxa yezehlakalo zokubanjwa inkunzi yizigebengu ezihlome ngemibhobho esezibhahile.

Izolo lelidolobho belisaziwa ngokuthula lokuqoqeka, khepha namhlanje seliphenduke laba yinkundla yezigebengu ezibamba inkunzi ngezibhamu ngitsho libalele kungabindaba zalutho.

Lokhu sokubangele ukuthi amapholisa ethule umlayo ovimba abantu ukuthwala izikhali ezifana layo imibhobho, ingqamu, amarekeni, imikhonto, induku, amahloka kanye lamabhemba okwenyanga ezintathu ezilandelayo.

Kumaviki asanda kwedlula amasela agqekeze kwesinye isitolo esithengisa utshwala eAscot adubula owesifazana owayesebenza lapho wafa. Abamba njalo imota ebithwele imali yezitolo zakoChoppies eParklands athatha amatrunk email ayisikhombisi.

Ukubala izehlakalo lezi yikuthanda. NgoLwesihlanu izigebengu zibambe igalaji lakoFlo elithengisa amafutha ezimota eTshabalala zadubula isisebezi salimala kakubi.

Usomabhizimusi wakoBulawayo uMnu Bhekimpilo Sithole uthi akusasebenzeki kuleilidolobho.

“Izigebengu lezi sezandile, sezandile sibili ngoba liviki kanye lakuviki ephelileyo besisizwa sibili zihlasela. Ngicabanga ukuthi ngabantwana bethu esiphila labo lapha eZimbabwe njalo abanye bangaphandle kwelizwe,” kutsho uSithole.

Amazwi akhe agcizelelwe ngomunye njalo usomabhizimusi ongumqondisi weUnited Refineries uMnu Busisa Moyo yena othi lokuntshontsha ngokubaza amaphepha sobubhahile koBulawayo nanku inkampani yakhe itshayiwe nje kunsukwana ezedluleyo.

“Kube lomunye lapha obuye wathi uyathwal’izinto wathutha impahla wathutha impahla; ama-documents asiphe wona ebengelabuqotho. Kodwa bekungananzeleleki lokho,” kutsho uMnu Moyo.

UMoyo uthe umuntu lowo wanyamalala lempahla zomnikazi njalo bathi sebemdinga ngemva kokunanzelela ukuthi babeqiliwe, isela leli lalingasabambeki ngitsho lasecingweni.

Ingcwethi kwezenotho uMnu Reggie Shoko utshele iStudio 7 ukuthi nxa ubugebengu lobu bungaqedwanga ngokuphangisa bulakho ukuxotsha amabhizimusi koBulawayo.

“Nxa kungalungiswanga kusikhatshana esifitshane esilandelayo, sizabona ukuba amabhizimusi amanengi lawa abamba imali ezandleni azab’evala ama-shop kulelidolobho,” kutshi uMnu Shoko.

“Intengo zabo zizaba phezulu ngoba bazabe sebe-factor in i-price yokuvikela indawo zawo. Kuzakhuphula indleko ngoba khathesi sokudingeka ukuthi ama-shop abe lama-camera, abe le-security elemibhobho, ukuvikela ibhizimusi ngaleyondlela kwenyusa indleko.”

Amazwi kaShoko agcizelelwe nguMoyo yena othi kumele umphakathi abambe iqhaza kudingwe indlela zokuqeda ubugebengu lobu.

“Kumele sixhumane lamapholisa ethu lalaba abaphethe idolobho. Kumele sisebenze ndawonye ngenxa yokuthi into leyi ingenza ukuthi amankampani avale lokuvala,” kutsho uMoyo ekhuluma leStudio 7.

USithole laye ugcizelele kulokho esithi amapholisa lawo kumele afake amabhokisi lapho uzulu angatshiya khona imbiko ngudlu engakhokhelela ekubotshweni kwalawa masela.

Isikhulumeli samapholisa koBulwayo uMnu Abednico Ncube utshele inkundla yeCite ukuthi izibhamu ezisetshenziswa yizidlova lezi zingeniswa elizweni ngaphandle komthetho zivela kwamanye amazwe angawaqambanga ngamagama.

please wait

No media source currently available

0:00 0:02:58 0:00

XS
SM
MD
LG