amalinks wokungena

Breaking News

'Sizimisele Ukuyavula Amankampani eZimbabwe'


FILE: Kulezizalwane ezinengi okumangalisayo ezilamabhizimusi ezihlala kwele South Africa. (Photo: Benedict Nhlapho)
FILE: Kulezizalwane ezinengi okumangalisayo ezilamabhizimusi ezihlala kwele South Africa. (Photo: Benedict Nhlapho)

Inhlanganiso eququzela ukusungulwa kwamabhizimusi eyeZimbabwe Business Forum ikhuthaza osomabhizimusi beZimbabwe abaphandle kwelizwe labakwamanye amazwe ukuthi bayesungula amabhizimusi eZimbabwe ngoba yemukela ngezandla zombili inkuthazo koMongameli Emmerson Mnangagwa eqakathekisa ukuvuselelwa komnotho welizwe.

Emazwini akhe akuqala efika elizweni ngemva kokubaleka kwakhe esanda kuxotshwa esikhundleni nguMnumnzana Robert Mugabe, uMnangagwa wakubeka obala ukuthi ukuvuselela umnotho welizwe yikho okusemqoka emsebenzini wakhe.

Lokhu wakugcizelela ngesikhathi egcotshwa ukuba ngumongameli. Waphinda njalo wakugcizelela izolo emkhosini wokugcotshwa kwabaphathintambo azasebenza labo.

FILE: Abantu abadinga imali emabhanga kwele Zimbabwe. Lama bond notes lawo kawatholakali.
FILE: Abantu abadinga imali emabhanga kwele Zimbabwe. Lama bond notes lawo kawatholakali.

Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Business Forum, uMnu. Marshal Sankaru, uthi kuyabathokozisa ukubona umongameli olomfutho onje kwezentuthuko yezomnotho.

“Sifuna ukukhanga labo abafuna ukungena kwezenjiwayo,ezemfundo, ezokwakha lezemvelo eZimbabwe. IZimbabwe ifuna abasungula amabhizimusi abalolwazi lezomnotho welizwe. Silenhlelo ezizaletha ukusebenza ndawonye kwamankampani akwamanye amazwe laweZimbabwe ukuthi iZimbabwe isiphe konke okuhle elakho.”

Linhlanganiso ithi ngo2018 ikhangelele ukukhanga abamabhizimusi abazasungula inhlelo ezibiza phezu kwezigidi ezilikhulu zamadola.

Abanye bathi okubathabisa kakhulu yikuthi umongameli Mnangagwa ufuna ukuvuselela ubudlelwano beZimbabwe lamazwe aphetsheya kwezamabhizimusi ngemva kweminyaka kwaphela lobu budlelwano phansi kombuso kaMugabe.

FILE - Ilizwe leZimbabwe lithenga impahla enengi kwele South Africa egoqela izimota lokunye okufanayo.
FILE - Ilizwe leZimbabwe lithenga impahla enengi kwele South Africa egoqela izimota lokunye okufanayo.

Omunye usomabhizimusi weZimbabwe kwele South Africa, uMnumnzana Butholezwe Mpofu, owenkampani ye Tokzen Plumbing Electrical and Waterproofing Services, uthi bazimisela ukuyakwakha ilizwe nxa uhulumende ezimisele ukulungisa okwenza amabhizimusi angaqhube kuhle.

“Ngicabanga ukuthi okusadingeka ukuthi uhulumende abhekane lakho kakhulu yikuthi imali iyatholakala emabank kungabi yilokhu ukuthi ngingumuntu we business sengisebenzile noma sengithole lelo tender engilitholayo ngasebenza, sekunzinyana ukuthi ngiholele izisebenzi zami ngibuye lami ngithole imali okanye ngithole icash ebank yokuthi ngithenge imaterial.

UMnumnzana Khulekani Moyo, umqondisi wenkampani yezokwakha eye Tholanas Construction, yena uthi inkuthazo kaMnangagwa yokuthi abeZimbabwe abafundele imisebenzi ethile baphenduke ekhaya izasiza ekuthini kutholakale abamalakhono azafuneka kumabhizimusi azasungulwa elizweni.

Iziphathamandla zombukiso weZimbabwe International Trade Fair lapho okubukiswa khona impahla yeZimbabwe levela kwamanye amazwe.
Iziphathamandla zombukiso weZimbabwe International Trade Fair lapho okubukiswa khona impahla yeZimbabwe levela kwamanye amazwe.

“Amathuba emsebenzi ma evuleka ekhaya, ngingaphindela mpela ngiyesebenza as long i corruption le ekhona laleyi indlela obekuphilwa ngayo ekhaya ma kuyikuthi isitshintsha kusiba yigovernment ezakhona ukunakakela abantu mina ngiyazibuyelela ngiyezisebenzela ekhaya coz I’m a skilled person than ukuthi ngizominyezela abantu elizweni lakubo.”

Izibalo ngezomnotho weZimbabwe zikhombisa ukuthi isilinganiso sabangasebenziyo sesisedlula amatshumi ayisitshiyagalombili ekhulwini

XS
SM
MD
LG