amalinks wokungena

Breaking News

UBulawayo Ukhala Ngokuqhubeka Kodubo Lokusilela Kwemali Emabhanga.


Abantu bakoBulawayo belayinele ukuthola imali ebhanga
Abantu bakoBulawayo belayinele ukuthola imali ebhanga

Izakhamizi zakoBulawayo zithi kuyadanisa ukuthi lokhu zingenelisi ukuthola imali emabhanga lapho ezifola khona okwesikhathi eside.

Zithi lokhu sokudale ubukhohlakali obumangalisayo njalo lokuthenga lokuthengisa imali emkambo wensitha.

Amabhanga anika umuntu munye ngamunye amakhulu amadola ngeviki kuthi njalo lemali kamakhalekhukhwini eyeEcoCash kayisebenzi ngemfanelo emavinkilini amanengi, okwenza abantu bathwale nzima ngesikhathi ilizwe liwisana lomkhuhlane weCOVID-19.

Usomabhizimusi, uMnu. Mathew Sibanda, uthi lokhu sekuphazamisa inhlelo zakhe zokuqhuba ibhizimusi.

''Ukusilela kwemali emabhanga sekudlulise amalawulo ngoba akulamali etholakalayo laloba uhulumende ethe wadinda imali entsha. Abantu emabhanga sebephiwa amatshumi amahlanu amadola. Abanye abatholi lutho. Kodwa uMthuli Ncube wathembisa ukuba abantu bazathola amakhulu amadola emabhanga. LeEcocash abasayivumi emavinkilini, emagalajini amafutha ezimota, sibi sakhe uhulumende uma uthela imota abasayivumi imali yebulenjini yeEcocash bathi isiginya imali. Silobunzima obukhulu kumabhizimusi ngesikhathi sekhefu sisebenza nzima. Inengi lamabhizimusi abasayivumi iEcocash sebevuma amakhadi ebhanga.''

UMnu. Fidelis Moyo, owalwa impi yenkululeko, uthi bayehluleka ukuthola imali abayiphiwa yinhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eyeWorld Health Organisation emabhanga.

“Sifole kusukela kunyanga edlule eyavela eWHO kasiyiphiwa ingamadola eMelika sesisifa ngendlala sesiphiwa izitolo okumele sithenge kizo. Izitolo okumele sithenge kizo zilobudlelwano lohulumende. Sime amadlodlongwane emabhanga kungela lutho oluphumayo. Ubugwelegwele kukhanya buqhubekela phambili amabhanga awasicaceli ukuthi imali le izahamba njani.”

UNkosazana Makhosemvelo Gumede, isakhamuzi sako Bulawayo, ukhala ngendwendwe ezihlala zikhona emabhanga lemabhasini.

''Ukusilela kwemali emabhanga sekusiphilisa nzima. Ngivukele ebhanga ngaphiwa amatshumi amane amadola ngemva kokuba ngivukele ukuyalayinela imali. Indodana yami isithatha isikhathi elayinele amafutha emota, lokhe sekuzadala ukuba ubuqili bande ezweni ngoba lemali sesiyithenga emkambo wensitha. Ingozi azisapheli kuminyene, lamalayini awapheli lokhu kusiphilisa nzima.''

Esinye njalo isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Nkanyiso Nyathi, ukhala ngokwehluleka ukuvula ibhuku lokufaka imali yakwamanye amazwe.

“Ubona siminyene kanje silokhe silinde ukuthi siphiwe amacard okuthi siyenelise ukuyathenga ukudla emavinkilini. Ibhanga lePOSB lokhe lisilindisile sekulamali kodwa akulalutho esesilutholile.”

Ugatsha lukahulumende lweFinance and Economic Development selukhiphe umbiko lisola izenzo zamabhanga angcitsha abantu amadola eMelika abayithenjiswa nguhulumende ngenyanga kaNhlangula yamadola angamatshumi amathathu $30 kulabo asebathatha impentsheni kuthi izisebenzi zikahulumende kumele zithole amatshumi ayisikhombisa lengxenye - $75 ngenyanga.

XS
SM
MD
LG