amalinks wokungena

Breaking News

U-Bulawayo Utshayela Ihlombe EleZambia Ngokuqhuba Ukhetho Olubalulekileyo


Umnumzana Hakainde Hichilema osenqobe kukhetho lweZambia
Umnumzana Hakainde Hichilema osenqobe kukhetho lweZambia

UBulawayo lamabandla ezombusazwe aphikisayo enzele izizalwane zeZambia amhlophe kulandela ukhetho olwenziwe kulelo lizwe NgoLwesihlanu.

Abekomishini ebona ngezokhetho kulelo lizwe eyeElectoral Commission of Zambia yazise emathathakusa ngoMvulo ukuba uMnu. Hakainde Hichilema unqobe obengumongameli uMnu Edgar Lungu webandla lePatriotic Front.

Inengi labantu bakoBulawayo belithabe limanzi nte, ngempumela yokhetho lweZambia bethi laseZimbabwe uma uzulu angazimisela ulakho ukukhetha inkokheli ayifunayo kungela kwesaba.

UMongameli webandla leMthwakazi Republic Party, uMnu Mqondisi Moyo utshayele ihlombe uzulu waseZambia, ngokusebenzela ndawonye kwengatsha ezehlukeneyo ekuqhubeni ukhetho oluhle.

“Sithi amhlophe athe nke kuzizalwane zeZambia ngoba batshengise ukuzimisela njalo uma sikhangela iElectoral Commission of Zambia lebutho labo batshengisele ukuba bazimele abayamanga kubandla elithile kumb inkokheli yombusazwe ethile uma siqathanisa lokwenzakala kuleli elakithi lapho iZimbabwe Electoral Commission lebutho basekela ibandla elibusayo kunye lenkokheli yalelo bandla okwenza kubenzima kuzulu ukuba avote ekhululekile.”

Isikhulumi sebandla leZAPU, uMnu. Iphithule Maphosa uthi okwenziwe yizizalwane zeZambia makube yisifundo esikhulu kuzulu we Zimbabwe.

“Sithi amhlophe kuzizalwane zeZambia loMnu Hakainde Hichilema ngempumela yokhetho kodwa njengesizwe sifunde okunengi ekuthini abantu beZambia babone ezenotho, amalungelo abao lokunye ukuba kusengozini njalo kuqakathekile kakhulu bakhetha ukuba baphume ngobunengi bayemela amalungelo abo bavota kuhle njalo abakholelwanga kunkokheli kodwa basebenzise ilungelo labo lokuvota ukuguqula ubunzima abakade sebekibo ngakho njengesizwe kumele sibesifundile.”

Isikhulumi seMDC- Alliance uMnu Swithern Chirowodza uthi ubukhosi ngamazolo, ebonga ukuziphatha ngokuphucukileyo kwabezomvikela kwele eZambia.

“Impumela yokhetho lweZambia itshengisa obala ukuba ubukhosi ngamazolo njalo ngitshayela ihlombe amapholisa lamasotsha eZambia baphucukile abafani labanye esibaziyo. Kutshengisa ukuba ilizwe lingabanjwa ngabantu abalocuku njengeChina abakade sebebambe izizalwane zeZambia ngocuku kudala ukuba abantu bakhuphe inkokheli ezikhona kodwa sitshayela ihlombe amapholisa lebutho leZambia sisithi amhlophe athe nke kuHakainde Hichilema.”

Osakhulayo wakoBulawayo uNkosazana Zypo Moyo uthi okwenzakale kwele Zambia kuveza amandla asezandleni zikazulu.

“Ngibalokujabula ngesenzo esenzakale eZambia ngokunqoba kukaHH, lokhu kutshingisa obala ukuba abantu yibo abalamandla okuletha untshintsho ezweni.”

Isakhamuzi sakoBulawayo uNkosikazi Cora Ndebele ngomunye wabancome ukuqhutshwa kokhetho lwase Zambia.

“impumela yokhetho eZambia iyajabulisa, sithi amhlophe kuHH, lezizalwane zeZambia. Kuyasijabulisa ukubona ibandla eliphikisayo linqoba njalo kusipha ithemba ukuba lathi eZimbabwe singakwenza sikhuphe ibandla leZANU eselibuse isikhathi eside eselisihluphe kakhulu. Kuyajabulisa ukuboa iSouthern Africa isiba lokhetho oluhle lathi ngo2023 singakwenza sithi alala siyabahalalisela abeZambia.”

Olwela amalungelo oluntu uMnu Mbuso Fuzwayo yena uncoma ukusebenza kwebutho lekomishini ebona ngezokhetho.

“Impumela yokhetho lweZambia iyangijabulisa ingiboniese ukuba abantu bengaphuma ngobunengi bayanqoba njalo inhlanganiso ebona ngezokhetho lebutho leZambia kulomehluko omkhulu uma kuqathaniswa leZimbabwe batshengise ukuba bazimele njalo basebenzela isizwe.”

Inhlanganiso yeEuropean Union yethule umbiko othi ukhetho lweZambia luqhutshwe ngokuthula lobanje obengumongameli walelozwe uMnu Edgar Lungu ubekhonona esithi bekulodlakela njalo kulabantu abathile abalahlekelwe yimpilo ngesikhathi sokhetho.

Umgcinisihlalo we Electoral Commission of Zambia, uMnu Isau Chulu nguye owethule isaziso emsakazweni kamabonakude oweZNBC esithi UMnu Hakainde Hichilema unqobile kukhetho oluqhutshwe ngoLwesihlanu ngemva kokuthola amavoti angaba yizigidi eziphose zibentathu 2,810,777, kuthi obengumongameli walelozwe uMnu Edgar Lungu wathola amavoti aphose abeyizigidi ezimbili 1,814,201. UMnu Mutale Nalumango usezasekela uMnu Hakainde Hichilema, kutsho abe ECZ.

Udaba lwempumela yokhetho lweZambia siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:36 0:00
XS
SM
MD
LG