amalinks wokungena

Breaking News

Udubo Lwamanzi Luyaqhubeka koBulawayo


Izakhamizi zakoBulawayo ezivele zibhekane lodubo lwamanzi kanye lokumemetheka ngesiqubu esiphezulu komkhuhlane weCovid-19 zikhala ngokuthi lezi nhlupho sezisengezwa ngokutshona abantu belayinele amanzi ezibholaneni lasezimoteni zekhansili ezibalethela lawomanzi.

Abantu abanengi bathi batshona besondelelene duze laduzane okulakho ukumemethekisa iCovid-19, ngalesi sikhathi idolobho leli lingelinye elikhokhelayo ekubeni lenani eliphezulu lasebebanjwe belegcikwane leli eZimbabwe.

Ikhansili yakoBulawayo yona isithembise ukuba kusiyafika uLwesihlanu lwayonale iviki udubo lokuhamba kwamanzi okwesikhathi eside luyabe solunganeno

Inengi labantu bakoBulawayo liveza ukukhathazeka ngokuqhela kwenhlupho ezivele zibhekane lazo phezu kokungatholi amanzi kanye lokuqansa kwabatholakala beleCovid-19 edolobheni leli, ngenxa yokwehluleka ukulandela iziqondiso zokuvimba ukumemetheka kweCovid-19 ngoba betshona befolele ukukha amanzi ezibholaneni lakumatanka amanzi ezimota zekhansili.

Isakhamuzi saseTshabalala, uMnu Onias Tshuma ngomunye wabasola indlela oluphathwa ngalo udubo lwamanzi kuleli dolobho.

“Udubo esibhekane lalo ngolwamanzi lapha eTshabalala njalo ezibholaneni abantu sebehamba bebanengi akula social distancing ngoba abantu badinga amanzi akulalamuntu obonisa abantu ngalo umkhuhlane weCovid-19.

Isikhulumi sekhansili yedolobho lakoBulawayo, uNkosikazi Nesisa Mpofu uchaze ukuba kusiyafika uLwesihlanu lwayonale iviki bayabuyela kuhlelo oluqondileyo lokutholisa uzulu amanzi olwewater shedding.

“Kulandela inkinga ezithile ebesibhekane lazo njengekhansili sikhangelele ukuba kusiyafika umhlaka 28 August sibe sesibuyele kuhlelo lokutholisa uzulu amanzi olwe water shedding ngoba besibhekane lodubo lokubulawa lokwebiwa kwempahla esisyisebenzisa ekutholiseni uzulu amanzi okufana lezimpompi Kanye lentambo zamandla kagesti Kanye lokudubuka kwempompi ezithwala amanzi.”

UNkosikazi Mpofu uqhubekele phambili echasisa ubunzima ababhekane labo njengedolobho.

“Uma kuntshontshwa impompi, incingo zamandla kagesti Kanye lokuhamba kwamanzi ngalesosikhathi asenelisi ukutholisa uzulu amanzi . Siyaxolisa ukungatholisi abantu amanzi njengesithembiso siphinde sibonge ukubekezela kwabantu ngesikhathi sisehluleka ukubatholisa amanzi.

Ikhansili yakoBulawayo okwamanje ikhala ngokwebiwa kwentambo zamandla kagesti kanye lokudubuka kwempompi zamanzi. UNkosikazi Mpofu uyakuchaza lokho.

“Idolobho lakoBulawayo liku144 hour water shedding kodwa kuqala kumpelaviki sibelesiphazamiso ngoba mhlaka 31 July kulabantu abeba intambo zamandla kagesti. Sathi sesilungisile sabalohlupho lokuduba kwamanzi eNyamaNdlovu Mhlka 6 August. Mhlaka 13 August kubelodubo lwamandla kagesti ngakho konke lokhu kudale ukuba iziphala zethu zamanzi zingabi lamanzi ukuba izakhamizi zingabi lamanzi.”

Emizameni yokulungisisa udubo lwamanzi, ngempelaviki edluleyo uMongameli Emmerson Mnangagwa ubelomhlangano lekhansili yakoBulawayo baphuma lendlela yokwenza ukuba ikhansili itholise izakhamizi amanzi. Kunyanga ezedluleyo uhulumende uphe idolobho imali yokulungisa izibholane ezifileyo ezeNyamaNdlovu ukuze kuphungulwe udubo lwamanzi lona osoluleminyaka lokhe lusehlula ukuphela.

Udaba Esilethulwe NguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:48 0:00


XS
SM
MD
LG