amalinks wokungena

Breaking News

Uhlelo Lokumelana leMalaria Luphazanyiswa Yikuqhamuka kweCovid 19


City Health Department - City of Harare
City Health Department - City of Harare

Ngesikhathi amazwe womhlaba enanza usuku lweWorld Malaria Day, lukamhlaka 25 Mabasa, uhulumende weZimbabwe wazise ukuba ulazo inhlelo aziqhubayo zokuvikela uzulu elizweni, ezikhanya ziphathisa okwamagama, lanxa zike zaphazanyiswa zinkinga ezinjenge ngozi yeCyclone Idai, lokuqhamuka kobhubhane lwe Covid 19.

Uzulu we Harare ukhala ngokwanda kwe miyane kundawana ezehlukeneyo ahleli kizo kulandela ukuna kwezulu nyakenye, ikakhulu emizini ehlala abanengi.

Umnumzana Albert Mazula wenhlanganiso yezakhamizi eye Harare Residents Trust uthi imiyane le ikhanya isanda ngenxa yamachibi abangelwa okanakala kwemigwaqo, ngama potholes, ukudubuka kwempompi ezithwala ingcekeza ezamasewage lemighodi yabemba itshebetshebe.

“Bayagebha imighodi bayitshiye injalo ingagqitshelwanga ibisigcwala amanzi ibe yi breeding ground ye miyane imiyane leyo ibisingena ezindlini zabantu ngoba indawo lezi ziseduzane lezindlu zabantu.”

U Mazula uthi noma lokhu kunjalo imiyane leyi ibangela ezinye njalo indubo kuzakhamizi.

“Iqiniso yikuthi imiyane leyana iluma abantu abantu laba basale belamaqhubu babe sebesenwaya okungabangela eminye njalo imikhuhlane esingeke saicaza.”

U Dokotela Kudzai Masunda okhokhela uhlangothi lwezempilakahle oluphathelane lezifo ezisabalalayo, kumasipala weHarare uthi imiyane etholakala kuleli dolobho ayivamanga ukubangela isifo so qhuqho nomanje singaba khona lesi sifo lapha lalaphaya.

“Silama cases aweMalaria esiwatholayo minyaka yonke ikakhulu phakathi kwenyanga ka Mbimbitho kusiya ku nyanga ka Nkwenkwezi.”

Kodwa uthi ama cases amanengi akhona ngabantu abayabe bevele kwezinye izabelo.

Uqhubeka ethi lelidolobha lilenhlelo ezithile ezigoqela ukufafaza bebulala limiyane endaweni ezinjengemabhasini.

Uhulumende wasungula uhlangothi lwe National Malaria Control Program ngaphansi kogatsha lwezempilakahle ngenhloso yokulwisana lalesi sifo.

U Dokotela Joseph Mberi ongumqondisi waloluhlelo uthi balendlela abazisebenzisayo ukulwisana laso.

“Kusigaba sinye ngasinye sokucina kumnyaka munye ngamunye siba lomsebenzi wokufafaza kuziqinti zonke zelizwe zingamatshumi amathathu lanye 31 njalo sibonga uzulu ngokwamukela lumsebenzi zikhathi zonke.”

Uhulumende uthi uyaphathisa ngama Mosquito nets ezigabeni ezingamatshumi phose amathathu, elizweni jikelele abantu bewathola kungela mbadalo.besebenzisana njalo labezempilakahle abasesigabeni ezitshiyeneyo, abagoqela ama Village Health Workers abafundela umsebenzi abalakho ukuphathisa bonke abahlaselwa yilesi sifo.

Ugatsha lwezempilakahle lubika ukuba inhlelo zalo zokuvimba ukumemetheka koqhuqho lweMalaria ziqhubeka kakuhle noma bezike zaphazamiswa yiCovid 19, lengozi ezifana leyesiphepho seCyclone Idai .

Ingcwethi zezempilakahle zikhuthaza ukuba abantu baphange ukudinga usizo lokwelatshwa ngoba bengaphuza kungaphazamisa izinso kanye lukunye emzimbeni umuntu ecine sokumele efakwe I drip kulokusebenzisa nje amapilisi.

Abantu abedlula izigidi ezingamakhulu amathathu-300 million babikwa behlaselwa yiMalaria emhlabeni wonke jikelele, abaphezu kwesigidi esisodwa-1,3 million babo bengabantwana abavame ukuhlaselwa emhlubulweni wangezansi yezwekazi ye Africa.

XS
SM
MD
LG