amalinks wokungena

Breaking News

'Uhulumende Kumele Eqakathekise Uzulu kuBudget Ka2021'


 Minister of Finance Mthuli Ncube presents his budget statement in the Parliament of Zimbabwe, Nov. 22, 2018, in Harare.
Minister of Finance Mthuli Ncube presents his budget statement in the Parliament of Zimbabwe, Nov. 22, 2018, in Harare.

Uzulu uthi kumele uhulumende eqakathekise inhlelo ezithuthukisa inhlalakahle yabantu ezifana lezempilakahle, ezezisebenzi kanye lezamabhizimusi kuluhlu lwakhe lokusetshenziswa kwemali yomnyaka ozayo, i-budget ka2021.

Uhulumende uphakathi kokuqoqa i-budget le ngemva kokuqhuba imihlangano yokuthapha imibono kazulu ngeviki edluleyo.

Kodwa abanye bathi okudanisayo yikuthi abantu abanengi abatholanga ithuba lokuyakupha imibono yabo.

I-budget ka2020 ibiyi ZW$63,6 billion. Ugatsha lwezokulima lenhlelo zamanzi yilo olwathola imali enengi ukwedlula ezinye zonke, iZW$11,1 billion lulandelwa ngolwezemfundi yePrimary leyeSecondary lona olwathola iZW$48,4 billion.

Ugatsha lwezempilakahle lona lwaba kuzinga lesithathu lwathola iZW$6 billion.

Lanxa kungakazakali ukuthi umphathintambo wezemali uMnu Mthuli Ncube uzayihlela njani ibudget ka2021, inengi lithi kumele afake imali enengi kunhlelo zamanzi lezempilakahle.

“Esikhangelele ukuthi uhulumende akuqakathekise kakhulu yindaba yamanzi njengoba sikwazi ukuthi amadalu la ayisithupha akhangele uBulawayo kaseneli,” kutsho isiphathamandla seBulawayo Progressive Residents Association uMnu Thembelani Dube.

Abaphila ngokuzisebenza bona bathi uhulumende kumele ahlele imali yokubancedisa ukuze bavuselele amabhizimusi abo adilizwe yikuvalwa kwelizwe ngenxa yomkhuhlane weCovid-19.

“Siyafisa ukuthi uhulumende akhumbule ukuthi sadilikelwa ngamabhizinesi, ngakho kumele siqale kakhutsha,” kutsho isiphathamandla senhlanganiso yeBulawayo Vendors and Traders Association uMnu Aleck Ndlovu.

Unobhala jikele weZCTU uMnu Japhet Moyo laye uthi imali enengi kumele ifakwe kunhlelo eziphakamisa uzulu, okugoqela abazisebenzayo.

“Kafake imalo lapho okulabantu khona abanengi abaswelayo, sithola abayanga ku-informal sector, ezibhedlela zikahulumende ezingelamothi, ezikolo zikahulumende, yikho esikhangelele ukuthi imali ifakwe,” kutsho uMnu Moyo.

Esethula uhlelo lwakhe oluphathelane lebudget le ngeviki edluleyo olubizwa ngokuthi ‘Building Resilience & Economic Recovery Post Covid-19’, umphathintambo wezemali uthe lanxa umnotho welizwe unciphe nge4 percent lonyaka, ukhangelelwe ukukhala nge7 percent ngomnyaka ozayo.

UMongameli Emmerson Mnangagwa laye uthi kusiyafika ngo2023, uhulumende uhlose ukuphathisa amabhizimusi ukuze athengise impahla engane kuUS$7 billion phandle kwelizwe, ama exports ngesingisi.

Kodwa usomabhizimusi njalo engusopolitiki uMnu Abednico Bhebhe uthi ngesimo esikhona, kaboni lokhu kuseneliseka ngoba amankampani amanengi aqhubeka esadalala.

“Umlomo awugcwalelwa mfula. Ngikutsho lokho ngoba ababhidliza umnotho welizwe, abenza kuze kuvalwe amafekithali yibo Kanye abeZanu,” kutsho uMnu Bhebhe.

“Sabuzwa nguMugabe okweminyaka engu37 uMnangagwa laye enguminister kaMugabe. Khathesi sesileminyaka emibili sibuswa nguMnangagwa izinto zilokhu zisoma ngamandla. Lokhu akukhulumayo yisitori nje asitshela abantu ukuthi izithutha zimvotele futhi ngo2023.”

Lanxa singenelisanga ukukhuluma lomphathintambo wezemali uhlezi esithi ubona ukukhazimula kwezomnotho welizwe phambili.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:24 0:00

XS
SM
MD
LG