Lanxa uhulumende esithi imuli elabantu abahlanu idinga imali efika ku$17,000 ukuze ihlawulele indleko zayo ngenyanga, izisebenzi zikahulumende zithi akekho oyiholayo leyomali.
Ugatsha lweZimStats lwazise ngeviki edluleyo ukuthi imali edingwa yimuli ngenyanga ikhwele isuka ku$15,000 yaya ku$17,000.
Kodwa izisebenzi ezinengi kaziyiholi limali. Ababalisi, bona abathi kabasoze babuyele emsebenzini ngeviki ezayo, bathi bahola imali ephansi kwenkulungwane ezine, $4,000 kuphela.
Lokhu kutsho ukuthi iholo labo lisilela ngokwedlula okuphindwe kane nxa liqathaniswa le$17,000 le edingwa yimuli.
Isiphathamandla senhlanganiso yababalisi iPTUZ uNkosikazi Nokuthula Hlabangana uthi kumele bahlawulwe ngemali yeMelika ephezu kweUS$500 ngoba izinto zonke sezithengiswa ngemali yaphandle.
“Khathesi o-land lord abanengi bafuna imali ebhadalwa ngeUS$ kumbe ngamaRands. I-full house ukuze uyi-rente bafuna imali ephakathi kweUS$40 leUS$50,” kutsho uNkosikazi Hlabangana.
“Lokhu kutsho ukuthi ababalisi sebeqalisa ukuzehlisa, sokumele baqale ukusuka kuma-full house badinange ama-two rooms, wona abiza US$20 kumbe R400, okuyingxenye yeholo likambalisi.”
UNksokazi Hlabanganawe wengeze wathi ababalisi abasenelisi lokuhlawulela abantwababo esikolo.
Amazwi akhe agcizelelwe ngunobhala jikelele weZCTU uMnu Japhet Moyo, yena othi ngokubala kwenhlanganiso yakhe, imuli eyodwa idinga i$49,000 ngenyanga ukuze ihlawulele indleko zayo, hatshi i$17,000.
Ngokunjalo uthi uhulumende kumele aholise izisebenzi iUS$580 ngenyanga. Uthi bakhona abanye abaqhatshi asebevuma ukuhlawula izisebenzi ngemali yaphandle.
“Sibona abanengi bathi ingxenye izabhadalwa iyimali yeMelika kuthi enye ingxenye ibhadalwe iyimali yaphakathi kwelizwe, amaRTGS. Ngakho, sizaqhubeka sizama ukubonisana labo abaqhatshi,” kutsho uMoyo.
Ingcwethi kwezenotho uMnu Masimba Kuchera uthi njengoba uhulumende esihi kalamali, kumele adinge ezinye indlela zokuhlawula izisebenzi, ama non-monetary incentives ngesingisi.
Ngeviki edluleyo uhulumende wazise njalo ukuthi ukugugudeka komnotho, kumbe iinflation yehlile kancane isuka ku800 percent yaya ku761 percent.
Sibuze uKuchera ukuthi lokho kwenzakale njalo bona abantu bekhala ngokuthi intengo yezinto iqhubeka ikhuphuka.
“I-inflation yehliswa yikuthi intengo ziyabe zehlile mbijana, kodwa ukuze sibone ukuthi ukwehla kwentengo kwehlise indleko zemuli ngenyanga yini kumele sime sibone okwenzakalayo enyangeni ezizayo,’ kutsho uMnu Kuchera.
Lanxa iStudio ingenelisanga ukukhuluma lomphathintambo obona ngendaba zezisebenzi, ilunga leZanu PF uMnu Believe Gaule uthi ngempela izisebenzi zikahulumende, ikakhulu ababalisi, kumele bakhwezelwe iholo.
Khepha uthi okudanisayo nje yikuthi esikhathini esedluleyo umnotho welizwe ubuwiswa yizitha, obekusenza kubenzima ukuthi uhulumende athole imali yokuhlawula izisebenzi zakhe kuhle.
“Umumo wezinto wona mubi,” kutsho uMnu Gaule. “Kodwa-ke umumo lo awusiwo wethu sodwa… udalwe yikuganga khonokho obekusenziwa ngabantu belokhu belimaza imali yethu amandla.”
Abongi labo bake bakhalala umsebenzi okwenyanga kodwa bakhala zoma baze babuyela emsebenzini bengatholanga lutho.
Kusazobonakala ke ukuthi kudaba lwababalisi induku loxakuxaku kuzawela ngaphi.