amalinks wokungena

Breaking News

Ukusungulwa Kwama Bureaux de Change Kwamukelwa Ngemibono Etshiyeneyo


Bureaux de change
Bureaux de change

Uzulu wamukele ngembono ehlukeneyo ukwethulwa kwamakhampani atshintsha imali ngokusemthethweni abizwa ngokuthi ngama Bureaux de change ngoba sebephiwe imvumo nguhulumende.

Amakhampani lawa atshintsha ngesilinganiso esiphezulu kulesabo Siphatheleni njalo uzulu usegijimela ukuyatshintsha khona ebona ukuthi akala ngozi yokuqilwa.

NgoMvulo idola leMelika belithengwa ngetshumi lasitshiyagalo mbili amadola aweZimbabwe, US$1-Z$10.80.

Omunye wabathole imvumo yokutshitsha imali ngokusemthethweni ongusomabhizimusi koBulawayo umnumzana Musawenkosi Ncube uthi uhulumende uthethe inyathelo elihle njalo uzulu selakho ukuntshintshelwa imali kungela kuqilwa.

“Siyabonga inyathelo elithethwe nguhulumende ukuthi asinikeze ama licence okuthi si trader ngemali, l think sokuza minimizer ukushota kwemali okwenzakalayo ngoba abantu abase stridini laba yibo ababutha imali yonke njalo asikwazi lokuthi bayisa ngaphi.Ngiyathemba ukuthi labantu abasekutshontshelwa imali ngoba sesikhona. Esingakukhuthaza umphakathi yikuthi engayi ukuyatshintsha imali phandle kababuye kithi esesilemvumo ngoba bandle bayatshontshelwa baphiwe lama fake kodwa kithi akula butsotsi obukhona.”

Unkosikazi Siphiwe Dambisa oseke watshintsha imali ku Bureaux de change uthi ubona kungela buqili obukhona kodwa ethi ulovalo ngokubhala ibizo, ethi mhlawumbe bengalandelwela bebuzwa ukuthi imali bayithathaphi.

“Mina ngilo kujabula kakhulu ngoba lami sengike ngathi ngiyezama ukubona khonangale ukuthi basitshintshela njani ema Bureaux de change, ngiyajabula ngoba irate yabo iphezulu ukwedlula le ephandle njalo akula kuqileka obungabe bukhona laphana.Ngibona engani asisoke sitshontshelwe imali, kodwa uhlupho engilubonayo yi paper work ekhona singazi kumbe sizalandelwela sesibuzwa ukuthi kanti siyithatha ngaphi i foreign currency kukanti emgwaqweni bekusiba yimfihlo yakho ukuthi utshintshile.”

Oyisakhamuzi sakoBulawayo unkosikazi Sindisiwe Bango uqathanise ama Bureaux de change akudala lakhathesi ethi kungaba kuhle nxa engasebenza njengakudala.

“Ama Bureaux de change alungile sibili nxa engasebenza njengalokhu okwakusenzakala kudala ukuthi wawusithi nxa usiyatshintsha imali kwakumele ube lesizatho sokuthi uyatshintshani .Akusafani lamanje ukuthi ungaphuma phandle ezitaladeni uyatshintshwa langubani imali, yikho ukuba abantu becine betshontshelwa imali njalo betshitshelwa imali ye fake.So nxa kungabuyela kube njengakudala ukuthi izinto zasisiba controlled kungaba ngcono kakhulu. ”

Laloba kulabanye abakhanye bethakazelela ama Bureaux de change, umnumzana David Dlodlo othengisa imali ezitaladeni uthandabuze lokhu ethi kabasoke bame ukutshintsha imali labo ngoba kuyindlela abaphila ngayo njengoba imisebenzi ingekho.

“Thina asiphumi ezi stridini ngoba yikho lapho esithola ukuphila,akula misebenzi so yiyo indlela esisebenza ngayo ukuthi sibe sitshintshela bantu imali .Asazi ukuthi khonale abantu bazakukwanisa yini ngoba ngale akula mfihlo thina kithi umuntu uyabuya atshintshe kuphela akula bizi elibhalwayo.Isikhathi esinengi siyabona ukuthi abantu asebebuya kithi ngabafuna i cash lesesibajayele, lokhu okwama transfer ngani sesimile.”

Omunye osole lokhu ngumnumzana Mike Ndiweni ongumqondisi weBulawayo Vendors and Traders Association ethi yena kaboni mehluko ozadalwa ngama Bureaux de change, abantu bazabe belokhe bethwala nzima ukuthenga imali yangaphandle.

“Ngicabanga ukuthi mina indaba yama Bureaux de change lawa asephiwe imvumo ukuthi asebenze ayisoze idale umahluko ongakanani ngoba abantu abasoze benelise njengalabo abazisebenzayo ukuthi bathole ama US dollar lama Rands bayethenga izinto phandle. So lokhe kufanana akusoze kutshitshe lutho besides ukuthi umuntu atshintshe imali nge phone ezihlalele endlini kodwa ekutholeni i foreign currency kwabazisebenzayo kuzaba nzima kakhulu ngakho angiboni kulomahluko lokhu.”

Ingxenye kazulu ikhanya ilokuthandabuza ukusebenza kwama Bureaux de change bethi ababoni mahluko ozadalwa yilaba ngoba uzulu lokhe ethwala nzima ukuthenga imali yaphandle ikakhulu labo abazisebenzayo.Kuthi abanye babone kulinyathelo elihle bethi akusela kutshontshelwa imali okuzaba khona njalo bafisa ukuba asebenze njenga kudala.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:04 0:00
XS
SM
MD
LG