amalinks wokungena

Breaking News

Ukuvalwa Kwelizwe Sokubulele Amabhizimusi Emaphandleni


Osomabhizimusi bemaphandleni bathi imigoqo yokuvalwa kwelizwe ngenxa yomkhuhlane weCovid-19 sokutshiye amabhizimusi abo esebunzimeni obumangalisayo njalo bengasela nzuzo abayitholayo.

Bathi umthetho obaphoqa ukuthi bavale amabhizimusi abo ngehola lesithathu emini ubaswelisa inzuzo ngoba izitolo zivalwa abantu belokhe besemasimini.

“Njengoba sivala ngo3pm kunje, abantu abanengi isikhathi siyabatshiya bafike emavinkilini ngoba inengi liyabe lisemasimini,” kutsho uMnu Kelvin Sibanda olevinkili koSkente eTsholotsho.

Amazwi akhe agcizelelwe ngomunye njalo usomabhizimusi olevinkili esigabeni seGuyu, eGwanda, uMnu Jaston Mazhale yena othi ukuvalwa kwelizwe lokhu kutshiye uzulu engaselamali njalo engasenelisi ukuthenga indingeko zempilo.

“Balutshwana abenelisayo, ngitsho labo abasebenzayo iholo labo liphansi kakhulu ukuthi bazithengele indingeko zabo. Ungathola umuntu elemali, mhlawumbe uyabe ethengise amacimbi,” uMazhale utshele iStudio 7.

UMnu Ntuthuko Nyathi yena ungusomabhizimusi osebenzela eGwanda, esigabeni seManama.

“Ikakhulu ngalesisikhathi samasimu, ukuthenga khona vele ezitolo kuyehla… noma nguphi usomabhizimusi uzakufakaza ukuthi umumo mubi,” kutsho uMnu Nyathi.

Wengeze wathi olunye udubo ababhekane lalo ngolokuthi bangaphelelwa zimpahla zokuthengisa, imigoqo yokuthi abantu akumelanga bahambahambe yenza kubenzima ukuthi bayewoda.

Uthe labo abayabe benelisile, bahlangana lodubo lwentengo eyabe isikhwelile.

Olunye udubo oluthwalise osomabhizimusi bemaphandleni nzima yimithelo eqonge kakhulu, kutsho uMazhale.

“Ungakhangela lokhu abathi yi-quarter iyabe ibiza iUS$43.00 kuthi ngomnyaka iyabe iyiUS$211.00, okusuke kukhame osomabhizimusi ikakhulu laba abasakhulayo,” kutsho uMnu Mazhale.

Ngobunzima bonke lobu obukhona, uMnu Sibanda uthi ngabe uhulumende uyangenela ancedise osomabhizimusi bemakhaya laba bavuselela amabhizimusi abo.

“Lapha koSkente business center sikhangelele ukuthi ngokuya kwesikhathi nxa ilockdown isiphelile kumbe kuthiza iyaqhubeka, uhulumende azame ukuthi asiphathise ngama-loan kumbe asiphe impahla sithengise sikombisela imali,” kutsho uMnu Sibanda.

Inhlanganiso emela izisebenzi iZCTU ithi lanxa ibazi mhlophe ubunzima osomabhizimusi labaqhatshi ababhekane labo kumele baqhubeke behlawula izisebenzi zabo njalo bezivikela kuCovid-19.

Uhulumende yena uthi wenza konke akwenelisayo ukuphathisa abathinteke kubi ngomkhuhlane weCoronavirus.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:21 0:00

XS
SM
MD
LG