Umanyano we European Union uthi usuqoqe imali efika phose izigidi ezilitshumi lasitshiyagalombili zamadola eMelika, 18, 7 million eyokusiza abalambayo ngokudla, kanye lokufinyelela inhlelo zempilakahle lamanzi ahlanzekileyo.
Olunye uncedo lubhekiswe eMadagascar, eLesotho leZambia, okungamanye amazwe akuzwekazi leAfrica abhekane lendlala ngenxa yokusilela kwezulu.
Inengi libhekane lendlala eZimbabwe ngenxa yohlupho olufanayo, kanye lokwehla kwesisindo somnotho welizwe.
Izifuyo zibikwa ziyacuba, izilimo sezibunile, njalo intengo yempahla iqhubeka ikhuphuka mahlayana ezitolo, ngesikhathi inengi lingatholi imisebenzi, njalo abasebenzayo bethola iholo eliphansi.
Inhlanganiso yeWorld Food Programme igcizelele ngoLwesine ukuthi ngempela abantu abayizigidi ezedlula eziyisikhombisa elizweni babhekane lendlala engakaze ibonakale eminyakeni elitshumi edluleyo.
Kambe bonke abaludingayo usizo lokudla bayaluthola na? sixoxa loMnu. Ernest Malandu, isakhamuzi se Mzimunye eGwanda North, ongumunye wasebeluphele abathola usizo lokudla.