amalinks wokungena

Breaking News

Umnumnzana Johnson Mnkandla oweZAPU Ubekwa eLady Stanley


Umngcwabo kaMnu Johnson Mkhandla
Umngcwabo kaMnu Johnson Mkhandla

Omunye wabalwa impi yenkululeko ekuviyo lebutho eleZPRA obelilunga leZAPU, umnumzana Johnson Mthenjwa Mnkandla, obhubhe ngoLwesine lweviki edluleyo, ubekwe namhlanje emathuneni aweLady Stanley Cemetry, koBulawayo.

Amalunga awe ZAPU achaze umuyi njengeqhawe elalwela amalungelo abantu ikakhulu labo abathinteka ngombhuqazwe weGukurahundi.

Emngcwabeni kaMnu Johnson Mkhandla.
Emngcwabeni kaMnu Johnson Mkhandla.

Amalunga ebandla leZAPU athi adane kakhulu ngokudlula kuka Mnkandla bethi izimpi abezilwa bezizinkulu kakhulu njalo zizinengi.

Umnumzana Percy Bhebhe umgcinisihlalo weNational Council of Elders kuZAPU lapho uMnkandla obelilunga uthi ikhansili yabo ngeyokuqondisa umthetho.

“UJohnson ubesincedisa nxa kulamacala lokunye konke nje, lalapho esiphambanisa khona i constitution esi corrector. So esikwenzayo thina njenge Council of the elders yikuthi nxa kulezinto ezingaqondanga ephathini babuza kithi ukuthi sizilingise. Amalunga ecouncil of the elders ngabantu abangena kuZapu kudala njalo kumele abe le background ye Zapu.”

Umnumzana Ernest Malandu Moyo olilunga leZAPU uthi umuyi ubhubhe elokhe elwisana lokuqondiswa kodaba lwe Gukurahundi.

“Angimangali abantu beZANU bengekho lapha, bengakhulumanga ngaye ngoba lokhe belwisa indaba ye Gukurahundi. Umdala indaba yeGukurahundi wayiqala kudala kusaseloMugabe bazama ukuyilungisa behluleka. Lakhathesi uMnangagwa wenza the same thing, wafaka i- commission usebhoda ngale kwecommussion esebenzisa izinduna vele ele aim yokuthi kungalungisiseki abantu besiNdebeleni bahlale bedubeka. Thina sithi njengabantu beZAPU indaba le yeGukurahundi kayilungiswe ngabanikazi bayo abantu be ZAPU le Zipra. Thina siyakholwa ukuthi okwenza bengakhulumi ngaye uJonhson ngitsho lokuthi kasekho yikuthi bayamzonda njalo abamfuni.”

Umnumzana Themba Mlala umsekeli kamgcinisihlalo weZAPU ezabelweni zeMatabeleland, uthi akudingwa omunye umuntu ukuthi amgcobe ubuqhawe kodwa imisebenzi yakhe iyatshengisa.

“We can’t mention amaqhawe eZimbabwe kungazange kukhulunye ngobaba uJohnson Mnkandla. Njalo akula ndingeko ukuthi abe declared njengeqhawe, akula omunye umuntu onga declarer ngoba yena wazi declarer ngemisebenzi yakhe.”

Omele abatsha ebandleni leZAPU umnumzana Ndodana Moyo esabelweni seMatebeleland South uthi uMkandla ubatshiyele igqobe ngesibindi leqiniso abelalo.

“Ubaba uMkandla ositshiyileyo obekuma elders ethu, ebengumuntu omela iqiniso zonke isikhathi. Ubaba uMkandla ubephethe imbali yebandla, ngesikhathi esitshiya ubephakathi komsebenzi onzima okulwisana lohulumende we Zanu ukuba abuyisele ama properties awe Zapu le Zipra. Khathesi silungiselela iCongress yethu sikhangela ukuthi ngubani othatha kubaba uDabengwa ubaba uMkandla ubephethe indaba ezitshisayo, emele iqiniso engela nkethabetshabe, he was a bold man.

Umnumzana Langton Mkandla umfowabo kamuyi uthi balahlekelwe kakhulu njengemuli leZAPU.

"Thina abakoMkandla silahlekelwe kakhulu ngokufelwa ngu Johnson. Sesingasabali kwezombangazwe uJohnson ubeyindoda, ibizo lakhe mina mnawakhe ngithi nguSibutha ngoba uJonhson lapho okulohlupho khona, okulobunandi kungaze kube ngaphi uJohnson ubekhona. Le indoda yindoda nxa sikhuluma ngamadoda ngoba wapha impilo yakhe ekukhululeni ilizwe. Ubengumuntu oleqiniso, nxa Ku kuhle, kuhle nxa kukubi kubi.

Umuyi wazalwa mhlaka 15 Ngcwabakazi ngomnyaka ka1939 eFort Rixon, ezalwa ngu Jabezi Mkandla lo Maria Mkandla. Wenza izifundo zakhe esikolo we St Chards esise Fort Rixon, waya eSt Georges eLupane, waphinda wayafunda Empandeni Mission kanye leLupane Mission.

Ezinye izifundo zakhe waziqhuba ese Inyathi Mission kanye lalapho evalele entolongweni eye Gonakundingwa Wha Wha kanye leConnemara.

Ngemva kokuthola uzibuse elizweni waqeqetsha izifundo zokuba ligqwetha eUniversity of Zimbabwe. Wathi egqiba izifundo zakhe wayasebenza njengoMantshi.

Kungaleso sikhathi enguMantshi lapho ayesiza abantu abahlukunyezwa lapho ibutho leFifth Brigade lize lihlasela uzulu wezabelweni zeMandebeleni leNkabazwe labulala abantu abedlula inkulungwane ezingamatshumi amabili(20,000) kusiga esacina sibizwa ngokuthi ngumbhuqazwe weGugurahundi.

Kwathi ngonyaka ka 1998 wakhokhela ikomithi eyayikhangele ukuhlawula ababehlaselwe ngumbhuqazwe. Ikomiti le yayibunjwe ngabantu beMatabeleland, abatshela uMnu. Robert Mugabe owayengumongameli ngaleso sikhathi ukuba kumele axolise mayelana lodaba lweGukurahundi kodwa ubikwa wathembisa inhlawulo yezigidi ezilitshumi zamadola($10million).

Okwamangalisa uMkandla labanye bakhe kule ikomithi, yikuba endaweni yokuba uMugabe axolise wathi kwaba lixetsha nje abantu bengahlangananga engqondweni hatshi umbhuqazwe.

XS
SM
MD
LG