amalinks wokungena

Breaking News

Abantu Abanengi Bayehluleka Ukuthola Ingwalo Zokuzalwa eMatabeleland


Kuvezwa impumela yophenyo olusanda kwennziwa ezabelweni zeMatabeleland.
Kuvezwa impumela yophenyo olusanda kwennziwa ezabelweni zeMatabeleland.

Uphenyo oluqhutshwe zinhlanganiso ezizimele zodwa zakoBulawayo luveze ukuba isilinganiso sokungamatshumi amahlanu lane ekhulwini – 54% - sabantu emhlubulweni weMaNdebeleni siyehluleka ukuthola ingwalo zokuzalwa amabirth certificate.

Uphenyo lolu olwenziwe ngoNcwabakazi lukhangele indawo ezinjege Binga, Hwange, Tsholotsho, Lupane, Bulawayo, uMzingwane, Gwanda, Matobo, Bulilima, Umguza, Insiza le Bubi.

Esethula ucwaningo lolu okhokhela lolu, uNkosikazi Caroline Trigg, uthe uphenyo lolu lujonge ukudinga ukuthi kungenziwani ukuze abantwana abanengi bethole incwadi zokuzalwa.

Inhlanganiso ezizimele zodwa ziyenze uphenyo lolu.
Inhlanganiso ezizimele zodwa ziyenze uphenyo lolu.

Uthe kuvezwe ukuthi kulula ukuthi abesifazana bathathele abantwababo incwadi zokuzalwa bebodwa kulabobaba.

Uphenyo lolu lukhangelilise imuli ezedlula inkulungwane lamakhulu amabilo - 1,291. Abantwana abangaba yisilinganiso sokungamatshumi phose amane ekhulwini - 36% babikwa bengahlali labazali okusuka kubangele ukuthi behluleke ukuthola incwadi zokuzalwa.

Abazintandane babikwa kulula kibo ukuthola lezincwadi ngoba ubufakazi bokuthi abazali babhubha bukhona.

Abantwana abayisilinganiso sokungaphansi kwetshumi ekhulwini - 8% bazalelwe phandle kwelizwe kuthi abangaba yisilinganiso sokulitshumi lanhlanu ekhulwini - 15% bazalelwa ngekhaya okusuka kubangele ukuthi abesifazana bangabi lencwadi zesibhedlela zokuthi bathole incwadi zokuzalwa.

Indawo ezihlaselwe kakhulu luhlupho lokuswela amaphepha okuzalwa zigoqela iBubi, Gwanda, Insiza leBulilima. Lokhu kubangelwa yikuthi abazali abanengi bangaphandle kwelizwe, ikakhulu eSouth Africa.

UMnu. Phumulani Mpofu, osebenzela iTrinity Project, inhlanganiso enceda abantu ngolwazi lokuthola amaphepha okuzalwa kanye lezithupha, uvumelane laloluphenyo egcizelela ukuthi ukuthutha kwabantu besiyadinga imisebenzi kwamanye amazwe ngokunye kokubangela inkinga.

Uphenyo lolu luveze ukuthi abantwana abaleminyaka ephakathi kwemine lelitshumi lanye (4-11) abalancwadi zokuzalwa kubangelwa yikuthi abazali abanengi batshiya abantwana besiyadinga umsebenzi.

Kusanda kwenziwa uphenyo lolu eMatabeleland.
Kusanda kwenziwa uphenyo lolu eMatabeleland.

Uphenyo lolu luveze njalo ukuthi abantu abanengi bavinjwa yikuswela incwadi ezifunekayo ukuthi abantwana bathole incwadi zokuzalwa hatshi yimali.

UMnu. Mthokozisi Ndebele, omunye wabakade bekhona ekwethulweni kocwaningo lolu, uthe kuqakethile ukuthi uhulumende azwisise ukuthi uhlupho lungaphi hatshi ukucabangela ukuthi lokhu kubangelwa yikuswela imali.

Abantwana abayisilinganiso sokuhlanu ekhulwini - 5% - bayehluleka ukubhala imhloliso eqakathekileyo kanye lokuphatheka enhlelweni ezimqoka ezikolo ngenxa yokuswela incwadi zokuzalwa.

Impumela yocwaningo lolu ikhangelelwe ukusetshenziswa ukuxoxisana lohulumende kanye lekhomishini ebona ngamalungelo oluntu eye Zimbabwe Human Rights Commission.

Kumaviki ambalwa adluleyo, uhulumende uqale uhlelo lokupha abantu incwadi zokuzalwa elizweni lonke jikelele.

Uhlelo lolu lusolwe ngababona ngokulondolozwa kwelungelo loluntu bethi bekuqakathekile ukuthi uhulumende azwisise ukuthi imbangela zokuswela incwadi eziqondileyo zinengi ukuze aqondise lokhu.

XS
SM
MD
LG