amalinks wokungena

Breaking News

UTagwirei Uzinothise Ngemisebenzi Yenkohlakalo Kutsho Abe The Sentry


 Sakunda Holdings
Sakunda Holdings

Ingcwethi kwezomnotho, lenhlanganiso ezisebenzisana lozulu bakhuthaza uhulumende ukuba asungule uphenyo edabeni olusegudwini oluvezwe ngabenhlanganiso yeThe Sentry yakweleMelika kundlela usomabhizimusi olodumo umnumzana Kudakwashe Tagwirei asebenzisana ngayo lohulumende.

Lezi ngcwethi zithi lokhu sekungcolise igama lelizwe njalo kuyenza abafisa ukuzasungula amabhizimusi abo eZimbabwe, besabele khatshana.

Umbiko owethulwe ngabenhlanganiso yezindaba eye The Sentry yakweleMelika uveza ukuba usomabhizimusi onguye njalo umcebisi kamongameli Emmerson Mnangagwa, umnumzana Kudakwashe Tagwirei, uphiwa imisebenzi eminengi emtholisa inzuzo, nguhulumende okungekho emthethweni esebenzisa amankampani akhe amanengi aselizweni laphandle kwelizwe.

Abe The Sentry bathi uTagwirei ulamankampani abalisela akubhizimusi lemihlobo etshiyeneyo yamandla kagetsi, ukuthwalwa lokuhanjiswa kwempahla, ezokwemba amatshe aligugu, ukuthenga lokuthengisa impahla etshiyeneyo kwamanye amazwe, esebenzisana labanye osomabhizimusi bakweleSouth Africa le Mauritius. Imali abayitholayo ibikwa beyigcinisa emabhanga akwamanye amazwe okuyinto eyenza ilizwe lilahlekelwe yimali enengi kakhulu.

Ngaphandle komkhokheli welizwe, uTagwirei ubikwa ezwanana kakhulu leziphathamandla zikahulumende ezisezikhundleni zaphezulu okugoqela abakubutho, abasebenza ensitha kanye labakumankampani kahulumende.

Ngomnyaka ka2019, uTagwirei ubikwa wabhadala izigidi lezigidi zemali yakweleMelika kwenye inkampani yabakubutho ukuze inkampani eyaziwa ngokuthi Landela Mining Ventures yanelise ukuthenge ingxenye yenkampani yeGreat Dyke Investments esebenzisana leyinye njalo inkampani yaseRussia.

Uhulumende ubikwa njalo watholisa enye yala mankampani angamatshumi amane, eyeSakunda Holdings, amadollar edlula ibillion elengxenye- US$1.6 billion ukuthi yanelise ukuthenga impahla enjengegolide, amabhasi, imithi yokuhlanza amanzi, kusetshenziswa indlela engacacanga.

U-Tagwirei ubikwa waphiwa kumbe wathengiselwa ingxenye yenkampani kahulumende elemigodi eminengi ilizwe lonke, yeKuvimba Mining House njalo lokhu kusenziwa ngendlela engacacanga.

Abe-The Sentry bakhuthaza inhlangothi zikahulumende ezigoqela amapholisa, idale lephalamende kanye labekomishini eye Anti-Corruption Commission ukuba aphenye uTagwirei lamankampani akhe.

Enye ingcwethi kwezomnotho umnumzana Masimba Kuchera uthi kumqoka ukuthi lidingisiswe iqiniso phezu kwendaba zenkohlakalo ezetheswa uTagwirei ekusebenzeni kwakhe lohulumende.

“Njengoba silayo i Anti-Corruption Commission eyanikwa amandla ngumkhokheli welizwe ukuthi ixazulule, ixwayisise into lezi eze-Corruption. Bengibona njengani. Bengibona njengani sekumele layo ithathe ama-cases anje ngalawa, isitshele ukuthi kungaba leqiniso elikhona yini endabeni ezinje ngalezi ezikhulunywa ngobaba uTagwirei ezenkohlakalo ngoba nxa kuyikho, kuyabe kuludubo olukhulu kakhulu.”

Okuvezwe yiloluphenyo lwabe The Sentry uKuchera uthi akuqali namuhla.

“Isingeyesibili i-Report leyi, ikhomba ubaba uTagwirei ngendaba ezenkohlakalo. Singakhangelisisa njalo sizabona ukuthi amanye ama Audit Reports, eka 2017, layo itshengisa ukuthi bekungahambi kakuhle ku Command Agriculture.”

Umnumzana Njabulo Moyo, okuhlangothi olubona ngezokufundisana lozulu ( Advocacy Officer ) enhlanganisweni ephatheke kumikhankaso yokulwisana lemisebenzi yenkohlakalo ye Tranparency International Zimbabwe - TIZ laye upha umbono wakhe phezu kwaloludaba.

“Okwakuqala, umnotho lowu, ungumnotho ongaba lakho ukuthi uncedise uzulu welizwe weZimbabwe kodwa ngenxa yendlela osuswa ngayo elizweni kusetshenziswa amabhanga abakwamanye amazwe amukela imali zalolohlobo, imali ezingela bumgceke, imali ezilobugwelegwele kizo , kwenza ukuthi kudale ubunzima. Ngenxa yokuthi lawo amazwe agoqela amazwe anjengaboSwitzerland athatha lezimali, wona kawalandaba kakhulu ukuthi imali leyi ivele ngaphi kodwa thina njengesizwe, siyalimala kakhulu, silokuxhopheka, ngokubana leyi imali isetshenziswa ngendlela engela bumgceke.”

Okwenzakalayo uMoyo uthi kuyinto ebuhlungu ngoba kubulala ilizwe, esithi bona njengeTIZ, bafisa ukuba ngabe uhulumende uyafaka imigoqo yokuvimba ukuphuma kwemali yelizwe isiyagciniswa kwamanye amazwe.

“Sinanzelele ukuthi bakhona abasebenzelana duzane lalaba abasemandleni, laba bantu siyananzelela ukuthi isikhathi esinengi balokuvikelwa lapho besebenzisa imali ngendlela engaqondanga. Balokuthola inzuzo yemali yakwamanye amazwe ngentengo eziphansi. Lokhu konke kuyizinto ezibulala isizwe. Sinanzelele ukuthi abantu bonalaba njalo bayathola, bayakhutshelwa ukuthi babhadale ama-taxes atshiyeneyo lapho nxa beyenza ezamabhizimusi. Lokhu kuyinto engaqondanga ezabulala isizwe njalo esibulale isizwe seZimbabwe nxa sinanzelela imali ezikhulunywa ngazo, zinkulungwane zama-million ezethusayo, ezibe zingancedisa khathesi ngesikhathi somkhuhlane lowu esibhekane lawo eCOVID-19 kodwa lezimali sizibona zisiba zimali ezikhitshwayo ngansitha.”

Elinye igqwetha elilodumo uAdvocate Abraham Mateta uthi kuyinto edanisayo lokho osekuvezwe ngumbiko wabe The Sentry.

“Kuyadanisa kakhulu ukuba kwazi ukuthi kulomuntu oyedwa oseyenelisile ukuthi athathe iZimbabwe ayifake ekhwapheni lakhe. Kubuhlungu kakhulu uma sikhangela ukuthi okwakhathesi, uhulumende kaqhubi kuhle izinhlelo zakhe ezifana lezeSocial Protection, abantu bayahlupheka, iService Provision ayenzakali kuhle kodwa kulomuntu oyedwa othatha amaTender wonke kahulumende, umuntu oyedwa lamankampani ndawoyonke.”

UMateta uthi kumqoka ukuba ilizwe lisebenze ngendlela elokucaca.

“Ngiyafisa kakhulu ukuthi sibe lilizwe elibuswa ngendlela eleTransparency hayi ukuthi umuntu oyedwa nguye oyabe ethola into zonke. Kuyamangalisa kakhulu ngoba asizwisisi ukuthi ubudlelwano bakhe abaphathintambo kumbe lababusayo isizwe, bumi kanjani njalo kuyesabeka ukuthi labanye abantu abamabandla aphikisayo labo bazithulele zwi. Ngibona angani engxenye bayesaba ukukhanywa njengoba besidla labo.”

Lumsakzo uxhumane lomunye wamalunga edale lephalamende ongomunye wamalunga ekhomidhi ye Portfolio Committee on Budget, Finance and Economic Development umnumzana Mathew Nyashanu ongathandanga ukuthatshwa amazwi kodwa wathi khona bezoyihluzisisa li report yabe The Sentry besebesipha umbono wabo njenge Khomidhi.

Usibalukhulu webhanga elikhulu lelizwe, eleReserve Bank of Zimbabwe-RBZ, uMnu. John Mangudya uthe ebuzwa yiStudio 7 ngalolu daba uthe laye usanda kuyibala ireport eyabe The Sentry kodwa akala lwazi ngokukhulunywayo ngakhoke angazake aphe umbono wakhe ngaloludaba njengoba kungasilo gwalo olunikezwe uhulumende.

IStudio 7 izamile ukuxhumana loTagwirei ngokwakhe kodwa ubengadobhi umakhalekhukhwini wakhe.

Udaba lukasomabhizimusi uTagwirei siluphiwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:07:41 0:00
XS
SM
MD
LG