amalinks wokungena

Breaking News

UTrump loBiden Batshukene Kunkulumompikiswano Ebilokufuthelana Okukhulu


U.S. President Donald Trump and Democratic presidential nominee Joe Biden participate in their first 2020 presidential campaign debate held on the campus of the Cleveland Clinic at Case Western Reserve University in Cleveland, Ohio, U.S., September 29, 20
U.S. President Donald Trump and Democratic presidential nominee Joe Biden participate in their first 2020 presidential campaign debate held on the campus of the Cleveland Clinic at Case Western Reserve University in Cleveland, Ohio, U.S., September 29, 20

UMongameli Donald Trump kanye lancintisana laye kukhetho lukaMongameli oluzakwenziwa mhlaka 3 ngoLwezi uMnu Joe Biden bangqikilene batshukana kunkulumompikiswano ngoLwesithathu ekuseni lapho abehlukane khona ngemibono phezu kwezinto ezitshiyeneyo ezigoqela udaba lomnotho lomkhuhlane weCovid-19.

Bekulokufuthelana okukhulu phakathi kukaTrump loBiden njalo badlephane inkulumompikiswano le iqalisa yaze yayaphutsha.

Ababili laba baqale ukuphikisana ngodaba lokukhethwa kukaNkosikazi Amy Coney Barrett nguMongameli Trump ukuba ngumahluli weSupreme Court kulandela ukubhubha kukaJustice Ruth Bader Guinsburg.

UMnu Biden usole uTrump ngokwenza lokhu esithi ozanqoba nguye omele akhethe umahluleli omutsha. Kodwa uTrump uzivikele esithi isikhathi sakhe sokuba nguMongameli asikapheli.

Ababili laba baphikisane njalo ngodaba lomnotho uBiden esithi uTrump usewubulele inengi lalahlekelwa yimisebenzi.

“Ngingakhethwa, uhlelo lwami luzavula imisebenzi engu7 million phakathi kweminyaka emine njalo umnotho wethu uzakhula nge-one trillion ngoba sizaqakathekisa impahla zakuleli,” kutsho uMnu uBiden.

Kodwa uMongameli Trump uthe umnotho welizwe uqhuba kuhle phansi kwakhe.

“Phansi kukahulumende kaBiden loObama umnotho wasadala kakhulu. Kodwa phansi kwami umnotho uyakhula njalo impilo zabantu lamankampani ayathuthuka,” kutsho uMongameli Trump.

Baphinde badlephana ngodaba lomkhuhlane weCovid-19 uMnu Biden esithi uTrump nguye owenze abantu abanengi eMelika babulawa ngumkhuhlane lo ngoba kathathanga amanyathelo aqinileyo.

“UTrump akazihlupi ngabantu. Uzihlupha ngaye kuphela yikho esenza imihlangano abantu beminyena. Udaba lweCoronavirus uluphethe butshapha ngoba abantu bayaminyana emihlanganweni yakhe njalo abagqoki ama-mask. Nguye futhi obatshela ukuthi bengawagqoki. Uyisiwula kudaba lolu,” kutsho uBiden.

Kodwa uTrump ukulandule lokho wasola uBiden esithi yena ufuna ilizwe lihlale livaliwe, abantu besesaba umkhuhlane lo kulokuthi basebenze bavuse umnotho.

“Sesakhe umnotho oqinileyo ngoba savala ilizwe ekuqaleni kwegciwane leChina leli. Kwakungelula. UBiden wayengafuni sivale ilizwe, wayelahlekile,” kutsho uTrump.

“Ngabe salandela inkuthazo kaBiden ngabe umkhuhlane lo usubulele abantu abangu2 million. Savala ilizwe kodwa khathesi sesilivula njalo konke kuhamba kuhle. Sesibuyisele abantu abangu 4 million emsebenzini.”

Ngokufuthelana obekukhona uBiden ucunukile wacina echaza uTrump njengesitandari. Uthe njalo ungumuntu okhetha abanye ngemihlobo (racist) waphinda wathi ungumdlwane kaMongameli weleRussia uMnu Vladmir Putin.

UTrump ukulandule ukuthi ukhetha abantu ngemihlobo.

UTrump uphinde wasola uhlelo lokuvota ngeposo esithi ibandla likaBiden elamaDemocrats lihlose ukuqilibezela kulolukhetho. Kodwa uBiden ukulandule lokho.

Abanye ekade bebukele labo bathe bekulokuthukuthela okukhulu kulimpikiswano.

“Ngibona angani bafuna ukuthenga amehlo abantu ngokukhuluma ngezinto lezo abantu abafuna zilungiswe kodwa bengagxili ukuthi bazazilungisa njani,” kutsho isizalwane seZimbabwe esihlala eTexas uMnu Garry Thwala Jackson.

Sixoxe njalo lesinye isizalwane seZimbabwe esibukeleyo uMnu Tim Muringayi ohlala eOhio: “Ngibona angani uBiden ubebuya lama-points lama-facts njalo ukhanya angani wenze i-research yakhe kuhle,”

UMongameli Tump loMnu Biden batshukane njalo ngodaba lokubulawa mahlayana kwabantu abansundu ngamapholisa amhlophe, umthetho wezempilakahle owafakwa nguObama oweAffordable Care Act uTrump azama ukuwesula banqindaba njalo ngodaba lokuguquka komkhathi, iClimate change.

Kulezinye njalo inkulumompikiswano ezimbili ezizakwenziwa phakathi kwababili laba kumaviki alandelayo phambilini kokhetho mhkala 3 ngoLwezi.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:00 0:00

XS
SM
MD
LG