amalinks wokungena

Breaking News

'Yithi Esiphethe Umnotho weZimbabwe, Ngakho Kumele Sivunyelwe Ukuvota'


FILE PHOTO: Zimbabwe's President Mnangagwa has his temperature taken as he arrives at the parliament in Harare
FILE PHOTO: Zimbabwe's President Mnangagwa has his temperature taken as he arrives at the parliament in Harare

AbeZimbabwe abahlala kwamanye amazwe sebevuselele umkhankaso wokuthi bavunyelwe ukuvota kukhetho oluzayo ngemva kokuba uhulumende eveze ukuthi bathumele imali ephose ingene kuUS$1 billion ekhaya kunyanga eziyisithupha ezedluleyo.

Ekhuluma ngeviki ephelileyo, umphathintambo wezemali uMnu Mthuli Ncube uthe imali ethunyelwe ngabantu laba phakathi kukaZibandlela loNhlolanja lonyaka ikhwele yaya kuUS$746.9 million isuka kaUS$288,7 million ngesikhathi sinye nyakenye.

AbeZimbabwe laba bathi lokhu kuveza sobala ukuthi yibo abaphethe umnotho welizwe; ngakho, bathi kumele bavunyelwe ukuvota kukhetho oluzayo.

UMongameli Emmerson Mnangagwa wathembisa ukuvumela abantu laba ukuvota engena embusweni, kodwa khathesi ibandla lakhe selihlabela ingoma ehlukileyo.

“Izimali ezibuya ku-diaspora zinceda kakhulu ekuthuthukiseni umnotho welizwe lakithi, ngakho, kubalulekile ukuthi siqinise umkhankaso wokuthi sivote singaphandle,” kutsho uMnu Den Moyo, umgcinisihlalo weMDC-T eMelika.

Amazwi kaMoyo agcizelelwe yisiphathamandla seMDC Alliance eMelika uMnu Tim Muringai.

“Kutshukuthi thina esingaphandle kwelizwe siyabanakekela kakhulu abazali bethu abaseZimbabwe. Into emangalisayo yikuthi uhulumende weZanu PF uyala ukuthi sivote,” kutsho uMuringai.

Isiphathamandla seZanu PF uMnu Patrick Chinamasa utshele intathelizindaba kumaviki asanda kwedlula ukuthi abasoze bafa bavumela izizalwane zeZimbabwe ezikwamanye amazwe ukuthi zivote nxa amazwe afana leMelika leBhilithani engesulanga izijeziso azifakela amalunga alelibandla.

Wathi njalo izijeziso lezi zenqabela abeZanu PF ukuyakhankasa kulawa mazwe.

Amazwi kaChinamasa agcizelelwe lilunga lalelibandla uMnu Believe Gaule yena othi lanxa evuma ukuthi abeZimbabwe abaphandle laba bawuphethe umnotho, akumelanga bavunyelwe ukuvota andubana izijeziso zesulwe.

“Balendima enkulu abayidlalayo ekuthuthukiseni umnotho welizwe labo, kodwa singakuvumela ukuthi bavote, ngibona izitha zilakho ukuphazamisa ukhetho lwethu,” kutsho uMnu Gaule.

Kodwa uMoyo uthi okwenza iZanu PF yale yikwesaba ukunqotshwa, hatshi izijeziso.

“Lapha iZanu PF icatsha ngomunwe. Okunye okukhulunywa phansi kwezijeziso zeMelika ezeZEDERA yikuthi iZimbabwe ayiwahloniphi amalungelo,” kutsho uMoyo.

“Udaba lokuvota ludaba lwamalungelo oluntu, ngitsho lesisekelo sombuso esilotshwe ngo2013 siyatsho ukuthi umuntu wonke oyisizalwane seZimbabwe kumele abe lelungelo lokuvota.”

Lanxa abalwela amalungelo begcizelela amazwi kaMoyo awokuthi isisekelo sombuso siyavuma ukuthi abeZimbabwe abahlala kwamanye amazwe ukuthi zivote, umthethwandaba weConstitutional Court wanqaba ngo2018 ukubavumela.

Umthetho uthi umuntu ofuna ukuvota kumele avotele elizweni kupolling station ayabe eyiphiwe. Abavunyelwa ukuvota bephandle ngabasebenzela uhulumende kuphela.

XS
SM
MD
LG