amalinks wokungena

Breaking News

ZESA: Ukuswelakala kweDola LeMelika ngokunye Kokubangela Ukusilela Kukagetsi


Abenkampani kagetsi eye ZESA, abavame ukuthenga amandla kagetsi emazweni angomakhelwane okwengezelela kulawo aphehlwa edamini leKariba ukuze enele ilizwe bathi lokhu sokuzaba nzima njengoba idola leMelika liqhubeka liswelakala elizweni okuveza ukuba kuzake kudonse isikhathi eside ilizwe lisebunyameni.

Isikhulumeli seZESA umnumzana Fullard Gwasira uveze ukuba njengenkampani babhekane lobunzima bokusilela kwamanzi edamu le Kariba esithi lokhu kuzakwenza amagetsi aswelakale okwesikhathi eside.

“Thina njenge ZESA silobunzima bokuthi amanzi kawatholakali e Kariba kungakhoke sizazama ndlela zonke ukuba sisebenzise amagetso amalutshwana esilayo”

Kodwa ingcwethi kwezenotho zithi ele Zimbabwe elibusiswe ngomumo womkhathi omuhle kangaka, olelanga elitshisa ngokwaneleyo ukuphehla ugetsi akumelanga lidubeke kanje.

“Singakhengela umumo welizwe, sekubiza ukuthi uhulumende akhangele ezinye indlela zokuthi athuthukise ngazo amandla kagetsi. Engakhangela ukusebenzisa amawindmills, amalahle kanye lokunye okutshiyaneyo. Ngokuntshintsha osokwenze umumo womkhathi akumelanga sibe sikhangelele ukuthi sizathola amagetsi emanzini eKariba”

Loba uhulumende eminyakeni edluleyo ubelenhlelo zokuthuthukisa ukutholakala kwamandla kagetsi elizweni ezifana lokungezelela imbawula eziphehla ugetsi esititshini seKariba, kanye lokunikeza imvumo amankampani azimele wodwa ukuziphehlela loba ukuzithengela ugetsi kwamanye amazwe, abawathi ngama Independent Power Producers, lokhu akukalethi ntuthuko ngoba uhulumende wala ethikaza ukuvulela lawo mankampani amathuba okuziphehlela ugetsi.

Ngomnyaka ka 2015 uhulumende wanikeza inkampani yakwele India eyaziwa ngokuthi yi Jaguar Overseas, imvumo yokuthi ithuthukise isititshi sokulungisa ugetsi kumfula uMunyati sona esilakho ukuphehla lokulungisa amaMegawatts edlula ikhulu-120 kagetsi.

Kodwa lolu hlelo lwaphelela emoyeni osokulethe ukuthi iMunyati Power Station ilungise amatshumi amabili amaMegawatts kuphela.

Ezinye izititshi zikagetsi ezifana le Harare Power Station le Bulawayo Power Station ezi[hehla ugetsi zisebenzisa amalahle sezizindala njalo azisenelisi ukuphehla amandla kagetsi amanengi.

Umnumzana Khumbula Siziba laye oyingwethi kwezombusazwe uthi uhulumende kwakumele alondoloze izakhiwo zezithitshi zikagetsi ezifana le Bulawayo le Harare Power Station kodwa ubusela lenkohlakalo emahofisini aphezulu kahulumende yibo obubangele ukuthi imali yalezi nhlelo inyamalale.

“Singakhangela isimo esikiso sisitshengisa ukuthi uhulumende wahlala, wanaba nje wakhohlwa ukuthi izakhiwo ezifanana le Harare le Bulawayo Power Stations sezizidala kwakumele anelise ukuthi zakhiwe kutsha ukwenza ukuthi zithuthukise amandla kagetsi ezaziwalungisa kuthi ke kwezinye indawo ezifana le Hwange Power Station lapho okulendaba ezinengi ezitshengisa ukuthi kwaba lokuntshontshwa kwezimali, konke lokhu kutshengisa ukuthi uhulumende waba lephutha ngoba kwakumele alungisise lezi zinto kudala hatshi ukuthi sifike lapha esesikikho khona”

Kodwa ukusilela kwamandla kagetsi sekudale inkinga ezinengi emafekitali osekubangele ukuthi izisebenzi zitshone zihlezi emisebenzini.

Umqondisi wenhlanganiso emela abemba amatshe aligugu, eye Zimbabwe Miners Federation of Zimbabwe umnumzana Wellington Takavarasha, uthe abembayo sebesebenzisa amafutha eDiesel ukuchola amatshe ngoba amandla kagetsi etshona engekho.

"Ngokuhamba kwamagetsi okukhona kulezi nsuku sibona ukuthi abembayo sebedubeke kakhulu ngaba nxa behamba lapho okugayiswa khona, abagayisayo basebenzisa amagetsi so nxa kungela magetsi basebenzisa iDiesel so iDiesel iyabe isidula kakhulu ukuthi intengo eziphiwa abembayo ziyabe seziqongile sikhangelele ukuthi sizakhuluma lohulumende ukuthi anikeze abembayo baphiwe amagetsi aneleyo"

Eminyakeni edluleyo iZESA ibithenga amandla kagetsi emazweni angabomakhelwane afana le South Africa le Mozambique, kodwa kulandela ukwehluleka ukubhadala izikwelelde zayo, lawo mazwe asefuna imbadalo kuqala andubana aphe leyo nkampani ugetsi.

Isikhulumeli seZesa uMu Fullard Gwasira kuviki edluleyo uthe inkampani yakhe isaqoqa imali engafika izigidi ezingamatshumi ayisitshiyangalombili zamadola -$80 million yokubhadala izikwelede zeESKOM yase South Africa le Hidroelectrica de Cabora Bassa yase Mozambique.

Kodwa umnumzana Thembelihle Sihwa uthi osokubangele iZESA ukuthi yehluleke ukubhadala izikhwelede zayo yikuthi layo ayikabhadalwa imali yayo zinkampani kanye lemizi eminengi emadolobheni esifika kubillion lengxenye zamadollar-US$ 1.5 billion.

"Siyabona sibili ukuthi indlela amagetsi ahamba ngayo ayilunganga, kodwa okumele sikunanzelele yikuthi iZESA yinkampani ekubhizimusi. Singakhangela ukuthi bangaki abantu ababhadalayo imali yeZESA nyanga zonke, balutshwane, njalo ezinye izikwelede zethu zileminyaka efika 10 le 5 year. Imali efanele ukubhadalwe iZESA ngamankampani eZimbabwe ifika $ 1.5 billion ngapha iZESA layo ilezikwelede kumele ibhadale iESKOM, ile Cabora Bassa eMozambique kodwa iyehluleka ngoba abantu labo abayibhadali"

Kodwa kulandela isaziso sokuthi kulezigidi ezingaba ngamakhulu amahlanu zamadollar-US$ 500 million ethelwe emkhambo wokuthengiselana idollar leMelika owe Interbank Foreign Exchange Market, amankampani afana leZESA akhangelelwe ukwenelisa ukuthola imali yaphandle yokuthenga ngayo amandla kagetsi phandle kwelizwe kanye lokubhadala izikwelede zayo.

Umphathintambo wezemali uMnu. Mthuli Ncube ebhala enkundleni yokuxhumana eyebulenjini eye Twitter uthe uhlelo lwemali le efakwe libhanga le RBZ izaqakathekisa amankampani afana leZESA.

Udaba lokusilela kwamandla kagetsi siluphiwa nguGibson Bhebhe
please wait

No media source currently available

0:00 0:06:55 0:00
XS
SM
MD
LG