amalinks wokungena

Breaking News

Bayakhahlanyezwa Okumangalisayo Abaphila Ngokuthenga Bethengisa Impahla


Omunye wabathenga bethengisa impahla emigwaqweni udonswa ngamapholisa eHarare.
Omunye wabathenga bethengisa impahla emigwaqweni udonswa ngamapholisa eHarare.

Abantu eZimbabwe abaphila ngokuthengisa emigwaqweni lamazwe esigaba sezansi yezwekazi le Africa, eyeSouthern African Development Community (SADC), sebecele ohulumende bamazwe ales’isigaba ukuthi balungise imithetho ezakwenza ukuthenga lokuthengisa okungahlonitshwa nguhulumende kubelula phakathi kwamazwe la.

Lokhu kwethulwe emhlanganweni obuqoqwelo ubuqoqwe yinhlanganiso ye Bulawayo Vendors Trust.

Umhlangano lo ubuhlanganise abantu abevela kwele South Africa, Lesotho, Zambia, Botswana, Malawi, Mozambique, Swaziland kanye lamadolobheni ehlukeneyo aweZimbabwe.

Exoxa leStudio 7, umqondisi we Bulawayo Vendors Trust uMnu. Mike Ndiweni, uthe bahlanganise abantu abavela kumadolobho ehlukeneyo eZimbabwe labavela kwamanye amazwe agoqela eleBotswana, Lesotho leSwaziland.

UNdiweni uthe abaphila ngokuthengisa ezitaladeni bayahlukuluzwa kakhulu njalo inengi labahlukulwazwayo ngabesifazana.

Ugcizelele esithi bakhangelele ukuphuma lomkhankaso omkhulu owokuzama ukuthi kulungisiswe imithetho ezavikela uzulu ophila ngokuthengisa.

Ilunga ledale lephalamende, uNkosikazi Jasmine Toffa, owebandla leMDC ekhokhelwa nguMnu. Welshman Ncube, uthe bazazama ukukhulumisana labohulumende bamanye amazwe akuSADC ukuthi kulungiswe imthetho ezancedisa ukuvikela ukuhlukunyezwa kwabantu abaphila ngokuthengisa.

Olilunga ledale lephalamende, uNkosikazi Nomvula Mguni, uthe omama yibo abahlukumezeka kakhulu emsebenzini wokuhamba bethenga bethengisa njalo njengamalunga edale lephalamende bayathembisa ukulungisa loludaba.

Evumelana loMguni, obona ngenhlelo zabomama kunhlanganiso yeBulawayo Vendors and Traders Association, uNkosikazi Debrah Mukasa, uthe omama babhekana lenhlupho ezinengi ekuhambeni.

UNkosikazi Siduduzile Masilela, ophila ngokuthengisa impahla etshiyeneyo, uthe isifiso sabo yikuthi izikhalazo zabo zifike kuhulumende ukuze ukuhlupheka kwabo kwehle.

Ilizwe leZimbabwe lilabantu abanengi kakhulu abaphila ngokuthengisa kubangelwa yikuthi amankampani amanengi avalwa ngenxa yokonakala kwezomnotho.

XS
SM
MD
LG