amalinks wokungena

Breaking News

'Akumelanga Uhulumende Abalekele Umbhuqazwe weGukurahundi'


Zapu leader Dumiso Dabengwa.
Zapu leader Dumiso Dabengwa.

Abantu abacatshangelwa ukuthi bafika inkulungwane ezingamatshumi amabili – 20,000 – bufa kumbhuqazwe weGukurahundi eNkabazwe leMatabeleland kusukela ngomnyaka ka1983 kusiyafika umnyaka ka1986.

Babulawa libutho levuyo leFifth Brigade okwakuthiwa lalidinga amalwecatsha ayevukela uhulumende kaMongameli Robert Mugabe.

Abantu abanengi ababulawayo ngababesekela ibandla leZapu elalikhokhelwa ngalesosikhathi nguMnu. Joshua Mqabuko Nkomo, owacina engena kumanyano weUnity Accord lebandla leZanu esenzela ukuba kungabulawa abantu abanengi.

Ibutho leli lalilolwe ngamabutho ayevele elizweni leNorth Korea.

Kuzekube lamhlanje abantu lokhe bethukuthele ngokwenzakalayo besithi uhulumende kazange enze lutho ukuthi kupholiswe amangxeba alabo abalezihlobo ezabulawayo, ezathunjwayo lezadlwengulwa ngamasotsha eFifth Brigade.

Ubuhlungu bonke lobu buvele sobala emhlanganweni yokubumba umthetho wokukhumisana umlotha obizwa ngokuthi yiNational Peace and Reconciliation Bill.

Olwela amalungelo oluntu eseGwanda, uMnu. Maduma Fuzwayo, ongene omunye wemihlangano le, uthi isimanga yikuthi bakhona abangakholwayo ukuba iGukurahundi yenzakala kuze kube lalamhla lokhu njalo akukabi lesizatho esiveza ukuba abantu babulawelwani sibisibili.

UFuzwayo uthe njengabalweli bamalungelo oluntu abangeke bathula ukuba kube lokukhumisana umlotha ngoba abantu ngempela babulawa mahlayana ngumbusi olokhe ekhona.

Abalandeli bebandla leZapu bathi kabajeziswe ababulala abantu ngesikhathi sombhuqazwe weGukurahundi.
Abalandeli bebandla leZapu bathi kabajeziswe ababulala abantu ngesikhathi sombhuqazwe weGukurahundi.

Umongameli weZAPU uMnu. Dumiso Dabengwa, owasila emlonyeni wengwe wavalelwa ejelwe esetheswa icala lokufihla izikhali kodwa bembumbela lelocala, uthi yebo umbhuqazwe wabakhona njalo okunye kwakhona kuvezwa libhuku elalotshwa ngumuyi uMnu. Cephas Msipa.

Ilunga leZIPRA Veterans Trust koBulawayo, uMnu. Casper Sibanda, uthi abantu babulawa okumangalisayo ngakho kubaba kuhle nxa uhulumende engabeka ilanga lokukhumbula abantu abafayo ngalesosikhathi.

UMnu. Steven Velaphi Mabaleka wakoGodlwayo uvumelane loMnu. Sibanda esithi okokuqala uhulumende kumele avume ukuba abantu wababulala njalo kubelelanga lokubakhumbula axolise kuzulu hatshi ukuthi athi kwakuyisikhathi sobuhlanya.

Ngenxa yobuhlungu obusenhlizweni zabantu, abahayayo sebaze bahaya ababulali ngengoma ehlatshelwa emithimbeni etshiyeneyo bezama ukupholisa amanxeba.

Umsekeli kamongameli uMnu. Emmerson Mnangagwa ngomunye ngomunye wabantu abacatshangelwa ukuthi baphatheka kumbhuqazwe weGukurahundi.

UMnangagwa uyakuphikisa lokhu esithi kazange atshele amabutho ukuba babulale ababecatshangelwa ukuba basekela amalwecatsha ayephikisa uhulumende kaMugabe.

Udaba Esilethulwe NguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:11 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG