Abezinkonzo eZimbabwe bathi inyathelo likahulumende lokuthi labo abahlatshwa amajekiseni womabili yibo kuphela okumele bavunyelwe ukuyakhonza emacaweni, liyabandlulula ngengoba kungamelanga abantu babanjwe ngamandla ukuba bahlatshwe amajekiseni okuzivikela kumkhuhlane weCOVID-19.
Umphathintambo wezokukhitshwa kwemibiko, uNkosikazi Monica Mutsvangwa, ubikwe ngoLwesithathu ukuba kuvunyelenwe emhlanganweni wedale labaphathintambo bakahulumende ukuba abafuna ukuyakhonza emacaweni kube ngabantu asebehlatshwe amajekiseni womabili.
“Kumele zilandelwe zonke iziqondiso zikahulumende leWHO. Abazatholakala bengazilandeli lezo ziqondiso bazobotshwa, okubalisela layo inkokheli yamabandla.”
Kodwa amakholwa amabandla atshiyeneyo bayakusola lokhu. Omunye wabo nguNkosikazi Patience Ngwenya wakoBulawayo bayalisola.
“Mina kangiboni kungumbono oqondileyo lokho ukuthi khona i-church ivulwe besekuvunyelwa kuphela abahlatshiweyo iVaccine. Akusiwo mbono oqondileyo lowo. Abantu nxa besiya eSontweni bakhululekile besiyakhonza uNkulunkulu, bedumisa uNkulunkulu nxa sekuzafakwa ama-restrictions ukuthi abangahlatshwanga bengangeni i-church, mina angiboni kungumbono oqondileyo lowo, akulunganga.”
Lokhu kusekelwe nguMnu. Johane Nkomazana, laye ohlala koBulawayo, othi akaboni leli nyathelo isebenza ukwehlisa inane lababanjwa beleCOVID-19.
“Ngubani uzakube ekhangela ukuthi lumuntu uhlatshiwe loba hatshi njalo uzamjikisa yini umuntu esuke khonale ngomtshova wabuya esithi uzokhonza besekuthiwa hayi awanelisi ukungena. Akusebenzi lokho njalo uhulumende ekuqaleni wayethe yena akula obanjwa ngamandla ukuthi ahlatshwe. Ukuthi uyahlatshwa kumbe kawuhlatshwa, yi decision yakho yona leyi. Kodwa lokho asebekwenza sekungani babamba umuntu wonke ngamandla, asizwani lakho thina lokho.”
UNkosikazi Gladys Shoko, ohlala ePumula South koBulawayo. uthi lokhu kuzakwenza inengi libuyele emuva kwezokukhonza.
“Lokhu ukuthi abantu abangahlatshwanga bengayi eChurch, bengahlangani labantu abahlatshiweyo ngibona kuzabuyisela abantu abanengi ekukhulekeni ngoba ukuhlatshwa yikuzikhethela. Abanengi bazayekela ukuhamba eChurch nxa bengahlatshwanga, kuzabuyisela abantu abanengi. Abantu bazabuyela ekunatheni utshwala, akulamuntu ozakwanisa ukubakhuza abantu sebeqalise ukurobha lokuntshontsha.”
Umqondisi kwenye webandla leZimbabwe Devine Destiny, uMfundisi Ancelimo Magaya, uyalisola laye leli nyathelo likahulumende.
“Lokhu yikukhohlisana okwesibanga esiphezulu njalo akumelanga sikwamukelwe. Thina sihlezi singabantu abazinakekelayo ngakho asikudingi ukube sibekelwa imithetho elukhuni kangaka. Uyazi, kubi nxa abantu sebuzwa ubumnandi bokuba semandleni.”
Eyinye ingcwethi ecubungula ezombusazwe owenhlanganiso eyeZimbabwe Democracy Institute, uMnu. Bekezela Gumbo, uthi akumangalisi okwenziwa nguhulumende, kodwa kuzakuba nzima ukukufeza.
“Ngaphandle ma engasebenza lama pastor kube yibo opastor abayalisa abantu ukuthi bangene e-church. Lapho kuyabe sekungeyinye indlela, ungabona upastor esesima lohulumende ukungenisa abantu e-church ngokuthi abahlatshwanga kumbe bahlatshiwe, yikho lapho lapha abantu kuzakuba nzima ukuthi bahlatshwe. Ngoba abantu bazakube sebekubona sekusiba Spiritual, sokusiya ngaphi, kuhambelana lophawu lwesilo olubhalwe kuSambulo. Kuyayenza ukuthi abantu bengahlatshwa abanengi, bazayala. Ngenxa yokuthi kungaba le alliance kahulumende le-circular eReligion lamapastor, amapastor bangama lohulumende, bekhulume ngento one yona leyo, kuyabe sekucaca ukuthi ivaccine leyi eZimbabwe isetshenziswa njengophawu lwesilo.”
Uhulumende we Zimbabwe uthi ufisa ukuthi abantu abangaba yizigidi ezilitshumi - bahlatshwe amajekiseni okuzivikela kumkhuhlane weCOVID-19.