amalinks wokungena

Breaking News

Bayakhala Abantu Ngokuvinjwa Kokuthenga Lokuthengisa Okutshiyeneyo Kubomakhalekhukhwini


Uhlelo lwe Swipe Into EcoCash lusungulwa eZimbabwe.
Uhlelo lwe Swipe Into EcoCash lusungulwa eZimbabwe.

Bayakhala abanye abantu ngokuvinjwa kokunye okusetshenziswa elizweni ekuthengeni lekuthengiseni imali, impahla lokunye okutshiyeneyo okwenziwe libhanga leReserve Bank of Zimbabwe.

Kodwa kulabanye njalo abathakazelela okwenziwe libhanga leli besithi besokuthengiselwana imali yelizwe leyakwamanye amazwe ngedlela ezibhidliza umnotho welizwe leZimbabwe.

Ibhanga leli livimbe imisebenzi yabantu ababizwa ngokuthi ngama agents lama merchants esithi kulabanye abenza okungaqondanga.

Uhulumende wabika ngoLwesihlanu ukuba sokuvinjwe yonke imikambo yokuthenga lokuthengisa impahla kusetshenziswa omakhalekhukhuni kanye lowe Zimbabwe Stock Exchange. Kodwa ibhanga leReserve Bank of Zimbabwe litshele uzulu izolo ukuthi labo asebevinjiwe ngama agents lama merchants abasebenzisa omakhalekhukhwini ekuthengeni lekuthengiseni imali lempahla. Omunye walabo abasola okwenziwe nguhulumende nguMnu. Victor Dube, ohlala eHarare.

“Lokhu okukhulunywa yiReserve Bank of Zimbabwe ungathi kuyasiphazamisa, kasikuzwisisi ukuthi bathini .... Sesizabhadala njani kumbe sithenge njani? Kabachasisi ukuthi kuhamba njani. Uhamba esitolo usiyathenga ngeEcocash yona leyo ungathenga yini kumbeni kawusoze? Yiwo umbuzo khonapho ngoba abakukhulumayo kukhanya engathi inkinga abalayo yizimali ezitholwa ngabantu abanengi bona laba abaphezulu abahamba ngezimali ezinengi.”

Bayakhala abantshintsha imali emikambo yensitha ababizwa ngokuthi ngosiphatheleni. Omunye wabo nguMnu. Godknows Chikuni.

“Lokhu okwenziwe nguhulumende kusifaka enkingeni thina abantu esiphila ngokuntshintsha imali. Ye, siyazi ukuthi into esiyenzayo kayivunyelwa kodwa ayikho enye indlela. Imisebenzi ayikho, amafekithali avaliwe. Sizakuthini? Ngapha siyaqanjelwa amanga ukuthi yithi esiyenza iforeign exchange rate likhwele. Kambe singaba lamandla ukwedlula uhulumende? Bayakwazi okumele bakwene kulokuchitha isikhathi besenza abangakwaziyo.

Lokhu kusekelwa nguMnu. Wilson Ngoma, ophila ngokuthenga ethengisa imali.

“Udaba lokugugudeka komnotho akubangelwa ngumuntu ontshintsha imali. Imbhangela yakho nguhulumende owehluleka ukulihambisa kuhle ilizwe. Nxa singakhangela kwele South Africa, kulabantu abantshintsha imali kodwa isisindo sokugugudeka komnotho asikhuphuki njengaokhu okwenzakala eZimbabwe. Sike sathwala ama trillion dollars ngenxa yokwehluleka kukahulumende.”

UNgoma uthi okwenziwe nguhulumende kuzaphazamisa abantu abanengi kakhulu eZimbabwe.

UMnu. Effie Ncube, umcebisi kwezokukhankasela amalungelo abantu, uthi uhulumende ulwisana lezinto ezingekho.

“Inyathelo leRBZ linyathelo elilahleke kakhulu ngokuba balwa lalokho okungela cala balwa leEcocash, balwa leOneMoney balwa TeleCash. Inkinga yicorruption, inkinga esekushoteni kwe-foreign currency, inkinga ikwezomnotho eziwileyo, inkinga ikwezepolitiki ezingamanga kahle. Ayisikho okungalungisa ukuthi uvale imali ebantwini.

“Kanti-ke bantu baphila ngayo yonale imali, kubhadalwa ngayo izigayo, kuthengwa ngayo, kubhadalwa ngayo ischool fees, kubhadalwa ngayo ezibhedlela, kwenziwa konke ngayo.”

UNcube ukhuthaza uhulumende ukuthi akhangelane lenhlupho zikazulu hatshi lokhu akwenzayo.

“Ukuvala yona kuyabe sekumise impilo zabantu bangene phakathi kosizi olukhulu. Uhulumende kangayingeni lento, kangayenzi leyonto, kahambe ayekwenza into efaneleyo alwise icorruption, alungise ezepolitiki, alungise umnotho hatshi ukuthi alwisane lento engayisiyo. Welapha imbilaphi into engasinkinga, etshiya isilonda. Kayekelane lemobile money, alungise lokho okuyikho okuluhlupho.”

Kodwa uMnu. Tafadzwa Mugwadi, okubandla leZanu PF, uthi kuqondile okwenziwe nguhulumende.

“Siyasijabulela thina njengebandla les’isinqumo esithethwe ngenjongo yokulungisisa ukuganga obesebusenzakala kwezemali elizweni obekumele kumiswe. Lokho obekusenzakala kusetsheniswa indlela yeEcoCash, kakhulukazi iEcoCash, NetCash labo TeleCash, ama agent lines, ukungasetshenziswa kuhle kwala ma agent lines sekusiba lezimali ezingekhoyo kade ziwathwala kula ma accounts zingazakali ukuba zisuka kuphi besekuludubo. Kungakho thina njengebandla sijabule kakhulu.”

UMugwadi uthi abantu kumele bemukele okwethulwe nguhulumende ozama ukuvimba ubutshapha obenziwa ngabadinga imali ngamehlo abomvu.

Kulabantu abanengi abathi inyathelo likahulumende lizaphazamisa impilo yabantu eZimbabwe. Abantu ababizwa ngokuthi ngama money agents yilabo akade besebenzelana labamankampani abomakhalekhukhwini ukusiza uzulu ukuba athumele kumbe athole imali bahlawulwe.

AmaMerchants zindlela ezisetshenziswa ngamankampani amakhulu athengisela uzulu impahla abantu bayihlawulele ngeEcocash kuvele okuthiwa yiMerchant Code. Amankampani la anjenge yeZimbabwe Electricity Supply Authority lamanye kanye lamakhansili.

Okwamanje sokuvunyelwa ukuthi kuhlawulwe ngemali engedluli inkulungwane ezinhlanu zama dola eZimbabwe – ZW$5,000. Kubikwa ukuthi uzulu uzaqhubekela phambili esebenzisa lezindlela njengenhlalayenza.

Udaba Esilethulwe NguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:00 0:00

XS
SM
MD
LG