amalinks wokungena

Breaking News

UMnangagwa, uMasisi Labanye Bathi Sokumele Kuthengiswe Impondo Zendlovu


Inkokheli yamazwe atshiyeneyo kuzwekazi leAfrica. (Photo: Martin Ngwenya)
Inkokheli yamazwe atshiyeneyo kuzwekazi leAfrica. (Photo: Martin Ngwenya)

UMongameli Emmerson Mnangagwa uthi uvumelana lokwenziwe lilizwe leBotswana elifuna ukuthi kuzingelwe inyamazana ezifana lendlovu ngendlela ezakwenza ukuthi kwehliswe inani lazo.

UMnangagwa wethule lokhu ngoLwesibili kwele Botswana emhlanganweni ongenwe nguMongameli Mokgweetsi Masisi, uMongameli Edgar Lungu wakwele Zambia kanye lo Hage Geingob oweNamibia wokuhlaziya ukwehliswa kwenani lendlovu emazweni la.

UMnangagwa uthe kuqakathekile ukuthi amazwe angentshonalanga ayekele amazwe alendlovu ezinengi ukuthi afisa ukwenzani ngazo.

“Okumele babekwazi yikuthi lokhu okuthiwa ‘one size fits all’ eye CITES (Convention on International Trade on Endangered Species of Fauna and Flora) eyokumisa konke okugoqela ukuzingela indlovu kayisebenzi kumele singayivumi.”

Umhlangano lo ubizwe nguMasisi wakwele Botswana ngesikhathi ebhekane lokuchothozwa ngamazwe angentshonalanga phezu kwesinqumo sokufuna ukusungula ukuzingela indlovu okusemthethweni.

Obona ngendaba ezenzakala phakathi kwele Zimbabwe, uMnu. Cain Mathema, utshele lumhlangano ukuthi eleZimbabwe lilendlela zokulondoloza indlovu kodwa ngasikhathi sinye kulenhlelo zokuthi izakhamizi eziphila lazo zithuthukiswa njani.

EleBotswana lamisa ukuzingela indlovu ngomnyaka ka2014 ngaphansi kukahulumende kowayengumongameli uMnu. Ian Khama lisithi inani lendlovu selehlile kuzwekazi leAfrica.

Kodwa iBotswana kanye leZimbabwe zile ndlovu ezidlula inkulungwane ezingamakhulu amabili lanhlanu (250,000) osekudale ingxabano phakathi kwezakhamizi lendlovu.

UMasisi laye uthi amazwe angentshonalanga akumelanga abatshele ukuthi bayenzeni ngendlovu zabo zona okumele zincedise ekuthuthukiseni ezigabeni lapho ezitholakala khona.

“Siyazi ukuthi ukuzama ukuthi indlovu zethu zingene kwesinye isigaba ngaphansi kweCITES, kuzaphikiswa (ngamazwe angentshonalanga).”

Amazwe angentshonalanga, agoqela eleBhilithani kanye leMelika, athi uma kungasungulwa ukuzingelwa kwendlovu kulakho ukwehlisa kakhulu inani lazo.

Abanye abethekela izwekazi leAfrica ababuka inyamazana bathi kabasoze bagxobe kwele Botswana nxa ilizwe leli lingasungula uhlelo lokuzingela indlovu.

Kodwa uMongameli Geingob uthe akumelanga abamazwe angentshonalanga bezame ukubatshela ukuthi benzeni ngendlovu zabo, bona abantshonalanga bengalazo.

“Akulandlovu kumbe izilwane eUnited Kingdom. Kumele bazithobe bebuye kithi bazofunda ukuthi siphatha kanjani indaba lezi okwenza ukuthi siphumelele.”

ULungu laye ugcizelele emazwini la esithi lesi yisikhathi sokuthi amazwe alendlovu ezinengi azibumbele ikusasa labo ukuze imali etholakala ekuthengiseni indlovu lezi incede uzulu.

Eyinye intathelizindaba engenele lumhlangano, uMnu. Edmond Madlela, uthe kuqakathekile ukuthi amazwe la akhulume ngelizwi linye ngoba yiwo abhekane lohlupho lwendlovu.

“Ababhekane lohlupho lwenani eliphezulu lwendlovu ngamazwe angaphansi kweKAZA agoqela iZimbabwe, Botswana, Namibia kanye le Zambia ngakho bekuqakathekile ukuthi bahlangane lapha eKasane ukuze babone ukuthi bangayiphatha njani lendaba kusiya phambili.”

Amazwe la kanye lele Angola, avumelene ukuthi asekelane ngesikhathi kuyiwa emhlanganweni weCITES ozabanjelwa eSri Lanka ngoNhlangula.

Amazwe la afuna ukuvunyelwa njalo ukuthengisa inqwaba lenqwaba zempondo zendlovu abazingcine eziphaleni zabo.

Udaba Esilethulelwe NguMartin Ngwenya
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:00 0:00

XS
SM
MD
LG