amalinks wokungena

Breaking News

'Akungaqedakali Kwemali Esetshenziswa eZimbabwe Kusibisela Muva'


Bulawayo business meeting. (Bathabile Masuku)
Bulawayo business meeting. (Bathabile Masuku)

Abaqondisi bamankampani bathi ukungaqedakali kokusetshenziswa kwemali eZimbabwe ngokunye okwenza ukuthi behluleke ukuvuselela amafekithali njalo lokuthuthukisa umnotho welizwe.

Lokhu kwethulwe emhlanganweni owenziwe koBulawayo ngosomabhizimusi lomphathintambo obona ngezamabhizimusi lamafekithali, uNkosikazi Sekai Nzenza.

UNzenza uvumile ukuthi bayakunanzelela ukuthi imithetho ihlala iguqukile kodwa-ke bakhangelele ukuthi lonyaka bathuthukise osomabhizimusi.

“Njengohulumende siyakwazi ukuthi udaba lwemali yangaphandle luluhlupho. Abathengisa okungekho emthethweni bayanda ngamandla, amankampani ethu alungisa impahla ezilutshwane. Lokhu ngezinye zenhlupho engizaziyo kodwa ngibuyile ukuthi ngizolilalela. Ngiyavuma ukuthi imithetho yethu ihlala iguquka njalo nje, ngakho ngizalilalela, sihlanganise amakhanda ndawonye. Kodwa-ke ngomnyaka ka2020 sikhuluma ngelakusasa njalo lokulungiswa kwempahla.”

Unobhala jikelele wenhlanganiso yeBulawayo Leather Cluster, uMnu. Fungai Zvinondiramba, uthi umumo okhona elizweni okwamanje ubadalela imigoqo.

“Esikufunayo kuma policies, yi-policy consistency yikuthi ama policies lawa abe yinto eyi one for some time ukwenzeka ukuthi nxa usenza ibusiness uplanner around those policies uyabe ukwazi ukuthi lakusasa engikwaziyo kuyabe kulokhe kukhona.”

Omunye wabo somabhizimusi obesemhlanganweni wanamhlanje, uMnu. Lizwe Sibanda, ukhale ngokungacaci kohlobo lwemali esetshenziswayo.

“Kunzima kakhulu kithi esiku business ukungacaci kwemali esetshenziswayo. Lamuhla yi-US dollar kusasa ngeyethu iBond note. Kubanzima kithi ngoba kumele sithengise ngeBond kodwa nxa sisewoda thina kwezinye indawo kufunakala eyangaphandle. Njalo sekuyingozi kithi ukuthi sigcine imali yethu ibe liBond, iyavuka iwile anytime so sekumele siyethenga futhi iforeign currency phandle. Uhulumende katsho ukuthi vele imali esebenzayo kithi eZimbabwe yiphi.”

UMnu. Kholisani Moyo, ingcwethi kwezenotho esebenzela ikhansili yakoBulawayo, uthe kuyadingeka ukuba uhulumende achache ekwabeleni imali yaphandle kwelizwe.

“Thina koBulawayo esikukhangeleleyo yikubana sazi ukuthi siphiwa imali enganani njenge province. Njalo singabakwazi ukuthi imali yakhona siphiwa enganani silakho ukubana sichasisele wonke umuntu ukuthi siyisebenzise njani leyo mali esiyiphiwe nguhulumende.

“Khathesi abantu balama projects amanengi bethengisa izinto outside the country kodwa abalayo imali eyamanye amazwe eyokuthenga ama inputs kumbe ama raw materials. So, sicela uhulumende aveze sobala ukuthi thina njengoBulawayo sithola okunganani kuforegn currency.”

XS
SM
MD
LG