amalinks wokungena

Breaking News

Osomabhizimusi Bakwamanye Amazwe Bazavula Na Amafekithali eZimbabwe?


FILE: Umcebisi kaMongameli Emmerson Mnangagwa, uMnu. Chris Mutsvangwa, uRetired Major General Sibusiso Moyo loMnu. Minister Patrick Chinamasa baxoxa bese State House ngoMpakakazi.
FILE: Umcebisi kaMongameli Emmerson Mnangagwa, uMnu. Chris Mutsvangwa, uRetired Major General Sibusiso Moyo loMnu. Minister Patrick Chinamasa baxoxa bese State House ngoMpakakazi.

Kulezizalwane zeZimbabwe ezithi kaziboni ukuthi iziphathamandla zikahulumende ezethekelele eBhilithani leMelika zizakwenelisa ukukhanga osomabhizimusi bakwamanye amazwe ukuthi bavule amafekithali abo kwele Zimbabwe.

Okwamanje umphathintambo obona ngokudlelana lamanye amazwe uRetired Major General Sibusiso Moyo, uMnu. Patrick Chinamasa okuhlangothi lwezemali kanye losibalukhulu webhanga elikhulu leZimbabwe uMnu. John Mangudya, bakwele Melika lapho abahlangana khona labosomabhizimusi.

Kulezinye njalo iziphathamandla zikahulumende weZimbabwe ebezixoxisana labosomabhizimusi kwele Bhilithani ngokuyavula amafekithali kwele Zimbabwe.

UMoyo uthe osomabhizimusi bakwamanye amazwe batshengisa ukuthi balakho ukuyavula amabhizimusi abo eZimbabwe.

Kodwa-ke ingcwethi kwezomnotho ezimele yodwa, uMnu. Arnold Ndlovu, uthe akulalutho oluzaphuma kunhambo ezenziwa yiziphathamandla zikahulumende.

UNdlovu ugcizelele esithi osomabhizimusi bakwamanye amazwe besaba ukuthi umumo wezombusazwe ungabamubi njengoba ilizwe leZimbabwe lilungiselela ukhetho oluzayo.

Lokhu kusekelwe nguMnu. Percy Mcijo, ingcwethi kwezokudlelana kwezisebenzi lohulumende, othe akusoze kuphumelele okwenziwa yiziphathamandla lezi.

UMcijo uphinde wathi abanye osomabhizimusi lokhe besethuswa ngumthetho wokwabela umnotho abansundu kwele Zimbabwe owe Indigenization Act lobanje usanda kuguqulwa nguhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa.

Bakhona njalo abalemibono engafani lekaNdlovu loMcijo. Omunye wabo ngukhansila wakoBulawayo, uNkosikazi Lilian Mlilo, othe kuhle ukuthi iziphathamandla zikahulumende ziyananzelela ukuthi abantu bayahlupheka kwele Zimbabwe.

Osekela ibandla leZanu PF, uMnu. Believe Gaule, laye uthe zisebenza gadalala iziphathamandla zikahulumende ezidinga osomabhizimusi bakwamanye amazwe.

Uphinde wathi osomabhizimusi bakwamanye amazwe batshelwa amanga ngabantu abakumabandla aphikisa elibusayo.

UNdlovu uthe uhulumende weZimbabwe uphila ngamanga kuphela hatshi izenzo.

Ilizwe leZimbabwe elacina ukuthola usekelo lwezemali oluvela emazweni atshiyeneyo ngomnyaka ka1999, lizama ukuvuselela umnotho ngaphansi kukahulumende kaMnangagwa, owasusa owayengumongameli esikhundleni nyakenye encediswa libutho leZimbabwe Defence Forces.

Udaba Esilethulelwe NguGibbs Dube
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:04 0:00

XS
SM
MD
LG