amalinks wokungena

Breaking News

ELeBotswana Lithi Abantu beZimbabwe Sebetshontsha Izifuyo Okwethusayo


EleBotswana lithi inkomo, imbuzi kanye lamadonki edlula inkulungwane kwantshontshwa ngabeZimbabwe kusukela ngomnyaka ka 2015 kuze kube manje.

IBotswana ithi iseyengeze inani lamapholisa emngceleni leZimbabwe, njalo amazwe womabili azaqhubeka ekhulumisana ngaloludaba ukuze kutholakale amacebo wokuqeda lezi nhlupho.

Umphathintambo wezomvikela kwele Botswana, uMnunzana Kagiso Mmusi utshele idale lephalamende ngoLwesibili, ukuthi udaba lokuntshotshwa kwezifuyo zisiya eZimbabwe, solukhathazile. Kusukela ngomnyaka ka 2015, uthi inkomo eziphose zibe ngamakhulu ayitshiyagalo lunye, imbuzi ezidlula ikhulu kanye lamadonki aphose afike amakhulu amabili, kwantshontshwa kwasiwa eZimbabwe.

Utshele idale ukuba sebezamile ukukhulumisana labeZimbabwe phezu kwaloludaba, ikakhulu uma belemihlangano yeminyaka yonke phakathi kwamazwe womabili, eyeJoint Permanent Commission. Njengendlela yokwenqabela ukutshontshwa kwezifuyo, uMmusi uthi uhulumende weBotswana usengezelele inani lamapholisa alinda ezigabeni ezibhekane kakhulu laloludubo.

OweBotswana osuka esigabeni esibhekane lodubo eseMabolwe, ongumlimi, uMnu. Tshiamo Mpho, uthi kuqakathekile ukuthi udaba lolu lulungisiswe ngokuphangisa ngoba kade abalimi bakhala ngokulahlekelwa yizifuyo.

"Abalimi abanengi baphila ngezifuyo, ngakho ngibona ukuthi ohulumende bobabili kumele baxazulule loludaba ngoba lungacina lumemetheka lusiba ngokunye."

Udaba lokudutshulwa kwenkomo zeZimbabwe uthi lalo kumele luhlolisiswe, ngoba ludala ukufuthelana phakathi kwezizalwane zamazwe womabili.

UMnu. Nkosi Ndiweni, oweZimbabwe osebenzela ezigabeni esisemngceleni, uthi udaba lokuntshontshwa kanye lokudutshulwa kwezifuyo selukhathazile njalo kumele abakhokheli bamazwe womabili bakhulumisane ngalo.

"Lokhu sekudala ukufuthelana, abantu balapha sebezonda abantu bekhaya, abekhaya sebezonda abantu balapha, okukuthi sekungacina kuganyulwana."

Umnunzana Mthabisi Dube ohlala eGaborone, laye uthi ngombono wakhe udaba lolu sekumele luphuthunywe, lulungiswe masinya kungakonakaleli phambili.

Ilunga ledale lephalamende elimela isigaba esilabalimi abanengi abakhala ngokuntshotshelwa izifuyo, eseBobirwa, uMnu. Lucas Taolo, uthi osekunzima yikuthi sekuliwa okumgceke, abeZimbabwe bengena bethatha izifuyo libhahile, besithi labo ezabo inkomo ziyadutshulwa.

Abanye abedale lephalamende eBotswana bakhuthaze abaphathintambo abagoqela ababona ngezokulima lezomvikela, ukuthi bazame ukuthi kukhulunyiswane labeZimbabwe ngoba kumhlophe ukuthi isimo kasisihle.

XS
SM
MD
LG