amalinks wokungena

Breaking News

Bakhala Ngokuvalwa Kwemingcele, Ezefundo Lokunye Ngesikhathi Kumemetheka Igciwane leCOVID-19


FILE - Kuhlatshwa abantu ijekiseni yokuzivikela kumkhuhlane weCOVID-19.
FILE - Kuhlatshwa abantu ijekiseni yokuzivikela kumkhuhlane weCOVID-19.

Abantu abanengi koBulawayo bakhala ngokuvalwa kwemingcele, ukungafundi ngemfanelo kwabantwana lokubotshwa ngamapholisa nxa bethengisa impahla etshiyeneyo emigwaqweni.

Abathenga impahla etshiyeneyo kwamanye amazwe beyithengisa eZimbabwe bathi kunzima ukwenza imali kulez’insuku njengoba kungaqedakali okwenzakala eBeitbridge kanye lePlumtree lapho okulabantu abanengi ababephuma khona besiyathenga njalo lokuthengisa impahla kwele South Africa lakwele Botswana kungakaqhamuki ubhubhane lweCOVID-19.

UMnu. Michael Ndiweni, umqondisi wenhlanganiso eyeBulawayo Vendors and Traders Association, uthi abaphila ngokuthengisa bafisa ukuba imingcele ivulwe.

“Abantu abanengi bahlangana lokuthi amaborders avaliwe and ukuthi bathenge izinto through ama runners kuyadula. Sikhalela ukuthi aluba ama borders ayavulwa labo abafuna ukuyathengisa impahla benelise ukuphuma phandle, abawodayo labo benelise ukuyathenga. Kodwa-ke angithi uhulumende wathi sihlatshwe, ama-vendors asukumile ngobunengi, sekudinga ukuthi uhulumende abanike incentive yokuthi bahlatshiwe."

UMnu. Thembelani Dube, ilunga lenhlanganiso eyeBulawayo Progressive Residents Association, uthi ubhubhane lweCOVID-19 lulethe indlala.

“Umkhuhlane weCOVID-19 lokhe ukhona emhlabeni ungananzelela ilizwe elinjenge Germany ilanga elilodwa i-rekhoda abantu phose 32,000 abathole lowu umkhuhlane. Ngokunjalo abantu beZimbabwe lokhe belohlupho lomkhuhlane lo, olubalisela ukuthi imingcele lokhe ivaliwe. Abanye baphila ngayo leyo mingcele, abanye njalo baphila ngabantu abahlala phetsheya, ngakho udubo olukhona ngolwe ndlala. Sikhangele ukuthi abanye balodubo lokuthi abenelisi ukuthi bayetshintshisa amacard akuqala angela ma serial number."

Bayakhala abazali abalabantwana abahamba ezikolo. Omunye wabo nguNkosikazi Yolanda Songo, ohlala koBulawayo.

“Mina engihlangana lakho kulez’Insuku yindaba yesikolo ukuthi abantwana bahamba amalanga amathathu ngeviki. Ababalisi kabasafundisi ngendlela, labo sebeqonqosela ama extra lessons. Kodwa-ke sonke sikusimo esifanayo, sihola imali engeneliyo pho lezi ezama incentives siyazithathaphi."

UNkosikazi Velisiwe Gwebu, laye ohlala koBulawayo, uthi impilo isinzima ngoba badlela evalweni.

"Okwakhathesi silobunzima obukhulu ngoba amapholisa asesihlukumeza kakhulu. Bafuna imali zokudiza nxa ungatholakala wehlise imask lokuthengisa emgwaqweni. Okusimangalisayo yikuthi nxa ungabotshwa ifine yabo ayila receipt okuhle kubemgceke ukuthi uyadiza. Inengi labantu laphelelwa yimisebenzi sebedanela ekuthengiseni emgwaqweni okungavunyelwa khona."

Umkhuhlane weCOVID-19 lokhu ubulala abantu kwele Zimbabwe.

Uhlangothi lwezempilakahle lubika ukuba umkhuhlane lo sowabulala abedlula inkulungwane ezine lengxenye – 4,685 phakathi kwabedlula inkulungwana ezilikhulu lamatshumi amathathu – 133,00 abahlolwa batholakala belomkhuhlane lo kusukela ngoMbimbitho nyakenye.

Lubika njalo ukuthi sekulabantu abedlula izigidi ezintathu – 3.3 million asebehlatshwe ijekiseni yakuqala eyokuzivikela kumkhuhlane weCOVID-19. Asebehlatshwe eyesibili bedlula izigidi ezimbili engxenye – 2.6 million.

Abantu Abanengi Bakhala Ngokuvalwa Kwemingcele Lezemfundo Ngesikhathi Kumemetheke iCOVID-19
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:40 0:00


XS
SM
MD
LG