amalinks wokungena

Breaking News

Zimbabwe Democracy Institute: Abebutho Yibo Ababusayo eZimbabwe


Umsekeli kaMongameli uMnu.Constantino Chiwenga
Umsekeli kaMongameli uMnu.Constantino Chiwenga

Abenhlanganiso ecubungula ngezombusazwe eye Zimbabwe Democracy Institute - ZDI, bethule ugwalo lophenyo abasanda kulwenza olulesihloko esithi “Transition politics in the post-Mugabe era: Public perceptions on the role of the military in transition politics post Mugabe & attendant effects.”

I-report le, iveza ukuba abakubutho yibo ababusayo eZimbabwe, besebenzisa nje umkhokheli welizwe ukufeza izifiso zabo ngakhoke alusoze lwaqhutshwa ukhetho uqobo oluletha umbuso kazulu nxa lungasaguqukanga uhlangothi lwabezomvikela.

Emhlanganweni lentathelizindaba wokwethula iReport yenhlolisiso yendima edlalwa ngabezomvikela kwezombusazwe, abe ZDI bathi abebutho bakuqala kudala besesempini eMozambique baze benze isifungo ese "Mgagawo Declaration". AbeZANLA bakhetha umuyi uMnu. Robert Mugabe besithi nguye ababemfuna akhokhele iZANU PF okulapho abahle bakuveza obala ukuba yibo abalamandla wokukhetha umkhokheli webandla hatshi uzulu.

Umqondiai weZimbabwe Democracy Institute, uDr Pedzisai Ruhanya
Umqondiai weZimbabwe Democracy Institute, uDr Pedzisai Ruhanya

Umqondisi we ZDI, uDr Pedzisayi Ruhanya uthi akulamehluko kobukhokheli bukaMugabe lomnumzana Emmerson Mnangagwa, umehlukho kuyikuba abezomvikela babengakuvezi obala ukuba yibo abaphethe intambo zombuso kuqala.

“Singake sathi kulombuso owehlukile nxa kusetshenziswa indlela zinye ezazisetshenziswa nguSmith kundaba zombusazwe, umbuso okhona usenza kanye okwakusenziwa nguMugabe. UMugabe wayesiba lendlela zakhe ezazilokucabanga okukhulu, kangimncomi ngoba nguye owenza yaba khona lindlela yokubusa. Laba ababusayo kungababusi nje, abangela macebo wokuthi kubuswa njani.”

Isiphathamandla seZDI umnumzana Bekezela Gumbo ulandisa ngokunye kokumunyethwe yile iReport.

“Inhlolisiso le eyenziweyo iveza ukuthi iZanu, kusukusela ngo 1975, vele yiParty kade ikhokhelelwa ngamabutho. Amabutho yiwo kade ethatha i decision yokucina ukuthi ngubani okhokhelelayo. Ungakukhangela ngo 1975 uzabona ukuthi, ethiwa yi Mgagawo Declaration, amabutho yiwo akhetha umuntu onguye okhokhelelayo. Sokulandela lokhuyana, kuyabe sekuyikwenza kuphela, lokhuyana abathi yikurabhastempa i decision kumbe icebo eliyabe selithethwe ngamabutho.”

Abakhulumisane labe ZDI kulenhlolisiso uGumbo uthi bakubeke sobala ukuba kabasalithembi ibutho leZimbabwe labezomvikela bonke nje.

“Bathi ibutho lelizwe kumele libe libutho lelizwe, lingabi ngele Party, lingatholakali ngesikhathi samaVoti. Lingatholakali ibutho likhuluma inkulumo ezilenza likhanya engani lisekela iParty ebusayo kumbe ephikisayo. Kumele lizwakale lisekela indingeko zabantu bonke. Ngoba ibutho angithi ngabantu, abantu libutho. So kungafezeka ma abantu abayibo abafuna ukuthi kube lenguquko bengantshintsha ukwenza kwabo. Benze kube sobala even lakumhlaba wonke ukuthi inkinga esilayo eZimbabwe yini.”

Kwasekelwa ngenye ingcwethi kwezombusazwe umnumzana Bekezela Maduma Fuzwayo othi lalokho osekusenziwa ngabezomvikela ukungenela emabandleni ezombusazwe befuna ukuwabhidliza, sekuxotshwa labameli bezigaba kanye labamakhansila yibufakazi bokuba yibo abaziphetheyo intambo zombuso.

“Aso kuhlonipha izifiso zabantu, ngenxa yokwehlukana kwamabandla, ngengxabano zabo ze politiki, izifiso zabantu, zikazulu sezilahlwa ngendlela enje.”

Kodwa uhulumende kaMnangagwa uhlezi ebavikela abezomvikela esithi baqhuba umsebenzi wabo ngokusemthethweni.

Umphathintambo wezokulondolozwa kukazulu ( State Security ) umnumzana Owen Ncube uthi konke lokho okukhulunywa phezu kwabezomvikela kungasiqiniso kodwa kuyikwenza kwabantu abafuna ukugenqula umbuso okhona ngokungekho emthethweni.

“Indlela ezisetshenziswa ngabezomvikela kuleli zisemthethweni. Imthetho le ebalisa owe Logan Act lowe Partriotic Act esetshenziswa emazweni angentshonalanga, ngabe isetshenziswa kuleli bekuyathiwa yibuncindezeli.”

Abe ZDI bathi ukuqhutshwa kokhetho eZimbabwe yikwenza nje ngoba abakubutho kuyibo abatshoyo ukuthi ngubani obusayo kakhulukazi lapho abebandla leZanu Pf lithe lehlulwa kwakhethwa umuntu abangamfuniyo njengalokho okwenzakala kukhetho lukamongameli ngomnyaka ka 2008. Bayavuka ngolaka abakubutho badinge indlela zokuvimba ukungena embusweni kwalowo muntu njengokwenziwa kumkhokheli weMDC umuyi uMnu. Morgan Tsvangirai.

XS
SM
MD
LG