amalinks wokungena

Breaking News

Bayakhala Abahlala Emazweni Atshiyeneyo Asebevinjelwe Ukuvota Kukhetho Oluzayo eZimbabwe


Umgcicisihlalo weZimbabwe Electoral Commision uJustine Priscilla Chigumba
Umgcicisihlalo weZimbabwe Electoral Commision uJustine Priscilla Chigumba

Izizalwane zeZimbabwe ezihlala kwele South Africa zamukele ngokudana okukhulu, isinqumo somthethwandaba wesisekelo sombuso, sokulahla isicelo sokuthi kuguqulwe umthetho wezokhetho ukuze abeZimbabwe abasemazweni bavunyelwe ukuvota besemazweni abahlala kuwo.

Ngemva kwesicelo abesibiswe kulo umthethwandaba ngabe Zimbabwe abathathu uMnu. Gabriel Shumba, uSibonile Mfumisi loMnu. Darlington Nyambiya, abasemazweni laba bathi besebelethemba lokuthi lonyaka bazavunyelwa ukuvota bephandle kwelizwe.

Omele ibandla le MDCT kwele South Africa, uMnu. Austin Moyo, uthi ukumenyezelwa kwelanga lokhetho lokuncitshwa ithuba lokuvota kufana lomuntu okulimazayo qede lapho athele ibilebile esilondeni.

“Kufana lokuthi kukhona umuntu osikhombe ngesibhamu ilanga libalele, kube kanti ama regional bodies, ama continental bodies le international community babukelenje bashaya izandla, kantike isicelo sikamongameli welizwe ukuthi sibuye ekhaya sigxile kakhulu ekuthini sikwazi ukutova sila esikhona.”

Le yinto egcizelelwa ngumgcinisihlalo webandla leZAPU kweleSouth Africa , uMnu. Bongani Halimana.

“Sibona kuyisenze esibi kakhulu, isenzo esincindezela abantu. Kuyasibonisanje mhlophe ukuthi kusaqhubeka kuya phambili ukuncindezela okwakusenziwa ngumnumnzana uMugabe. LoMnangagwa uyaqhubeka uyaphambili ngakho. Njengebandla leZAPU sidanile njalo sididekile ngalesi isenzo.”

Ngesikhathi lesisicelo kuxoxwa ngaso emthethwandaba igqwetha ebelimele abathathu laba uMnu. Thabani Mpofu watshela umthethwandaba ukuthi umugca womthetho wezokhetho, owenqabela abasemazweni ukuthi baphatheke ekhethweni nxa sebefikise umnyaka bephandle kwelizwe, awukho emthethweni ngakho kufanele wesulwe.

AbeZimbabweke bathi isinqumo salamhlanje sikhombisa sobala ukuthi bona abathathwa njengezizalwane zeZimbabwe ezipheleleyo. Abanye bathi kuzaba nzima lokuthi bayevota ngelanga lokhetho njengoba abaqatshi babo bazabe bebafuna emsebenzini ngapha eSouth Africa.

Isizalwane seZimbabwe, uMnu. Mcasiseli Gwaza, uthi sisodwa isizatho esingenza ukuthi kumenyezelwe ilanga lokhetho besebencitshwa ithuba lokuvota.

“Bengicabanga ukuthi uhulumende uyesaba ngoba uyakwazi vele ukuthi wonke umuntu ongaphandle kwelizwe ngumuntu owabalekela umbuso wakhe, okuyikuthi wonke umuntu ongaphandle vele uzovotela iqembu eliphikisayo, okutsho ukuthi ukuvumela kwabo idiaspora vote basuke bevumela ukuthi sebefuna ukuphuma esikhundleni.”

Lobakunjalo esinye isizalwane seZimbabwe umnumnzana Star Ndlovu uthi ayilahlwa imbeleko ngokufelwa.

“It’s unfortunate iyaliwe kodwake I think izasikhuthaza ukuthi siqale manje ukusebenzela ukutshintsha ezokhetho ukuthi ngeminyaka le elandeleyo, 2023 idiaspora voti le ibekhona, ngoba indabale yokuthi si pusha izinto masekufuze zenzeke ngesikhathi esincane vele ayisebenzi.”

Umthethwandaba kawuzange uveze izizatho zawo zalesi sinqumo kodwa uthembise ukuthi zizakwethulwa ngokuya kwesikhathi.

Udaba Esilethulele NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:10 0:00

XS
SM
MD
LG