amalinks wokungena

Breaking News

Ingcwethi Zithi Ukoma Lendlala Kuzaqhubekela Phambili eZimbabwe Ngesikhathi Uzulu Eswela Ukudla


Kulabathambo enkomo ezafayo agcwele indawo yonke eGwanda. (VOA)
Kulabathambo enkomo ezafayo agcwele indawo yonke eGwanda. (VOA)

Abantu abedlula izigidi eziyisikhombisa lengxenye – 7,7 million babhekane lendlala eyesabekayo eZimbabwe emadolobheni lemaphandleni.

Abazi ngezomkhathi lezokulima bathi konke lokhu kwenziwa yisikhudumezi somkhathi okwaziwa ngeSilungu ngokuthi yi-climate change. Kusukela namuhla kusiyafika ngoLwesihlanu sizalethulela ngokugcweleyo isimo sokoma lendlala kwele Zimbabwe.

Iziphala kukhanya sesitshaya umoya ngenxa yokuswelakala komumbu.
Iziphala kukhanya sesitshaya umoya ngenxa yokuswelakala komumbu.

Uhulumende wakwele Zimbabwe uthi sokusele amabele amalutshwana eziphaleni zelizwe alakho ukuphela phakathi kwenyanga eyodwa.

Uhulumende uveze lokhu ngesikhathi inhlanganiso ebona ngokuphandela uzulu ukudla eyeWorld Food Program isithi kulabantu abedlula izigidi ezinhlanu lengxenye – 5,5 million emaphandleni njalo labafika izigidi ezimbili lambili – 2,2 million emadolobheni ababhekane lendlala. Kubikwa ukuthi sokufe inkomo ezifika inkulungwane ezedlula amatshumi amathathu ezabelweni ezitshiyeneyo.

Omunye wabantu abalambayo eZimbabwe
Omunye wabantu abalambayo eZimbabwe

Umsekeli wommeli weWFP kwele Zimbabwe, uMnu. Neils Balzer, uthi iyesabeka indlala kwele Zimbabwe.

Kuyasihlupha okwenzakala eZimbabwe. Kunengi okwenzekalayo okubaselwa yisikhudumezi se-climate change. Phakathi kweminyaka emihlanu siyakwazi ukuthi akuvunwanga kahle emnyakeni emine ngenxa yokoma okuselizweni. Izulu kalisani ngemfanelo, selililutshwana, sesiphuza isikhathi sokulima. Yikho okwenzakale emnyakeni emine phakathi kwemihlanu edluleyo. Emnyakeni osanda kwedlula kwatholakala isivuno esiyingcosana.”

UBalzer uthi badinga izigidi ezingakhulu amabili amadola eMelika - $200 million yokuthenga ukudla kwabantu abalambayo lobanje kusobala ukuba abasoze bakuthole emazweni angcelelane lele Zimbabwe ngoba lawo abhekane lendlala enkulu. UMnu. Dumisani Nyoni, okuhlanguthi lukahulumende lwezokulima eMatabeleland, uvumelana labathi indlala le ibangwa yisikhuthumezi somkhathi.

Abanye abathola umumbu sebephila ngokudla amagwadla. (VOA: Albert Ncube)
Abanye abathola umumbu sebephila ngokudla amagwadla. (VOA: Albert Ncube)

Lokhu kusekelwa nguMnu. Everson Ndlovu ofundisa ekolitshini lemfundo yaphezulu eNational University of Science and Technology, obona ngokuvikela uzulu engozini ezitshiyeneyo.

Inhlanganiso yeWFP ithi abantu kabatholi ukudla ngemfanelo kuthi njalo abanye sesusa abantwana ezikolo ukwenzela ukudinga imali yokudla. Omunye wababhekane lendlala le nguNkosikazi Sarah Mangena, owake wathwala nzima ngokoma okwaba khona kwele Zimbabwe ngomnyaka ka1947, okwafa izifuyo ezinengi njalo abantu badla isidabhula, amakiliwane lezikhumba zengcuba.

Uthi indlala yakulez’insuku ingcono ngoba abanye abantu bathola ukudla okuholiswa nguhulumende lenhlanganiso ezitshiyeneyo.

Banengi abakhala njengo Nkosikazi Mangena. UMnu. Square Sibanda imuli yakhe idla kanye ngelanga.

Uhulumende uthi unika abalambayo ukudla abancediswa njalo zinhlanganiso ezizimele zodwa.
Uhulumende uthi unika abalambayo ukudla abancediswa njalo zinhlanganiso ezizimele zodwa.

UMnu. Sam Moyo wesigabeni seKwarai eLupane esabelweni seMatabeleland North uthi baphila nzima.

Banengi abanjengaye. UNkosikazi Sisebenzile Sibanda, ohlala eBunja eFort Rixon esabelweni seMatabeleland South, ukhala okumangalisayo.

Imuli ezedlula inkulungwane ezingamatshumi amabili lanhlanu lamakhulu amabili - 25,237 sezithola ukudla emadolobheni okuphiwa nguhulumende loba nje uhulumende ekhala ngokuswelakala kwemali.

UNkosikazi Sekai Nzenza, osaphethe isikhundla sohlangothi lukahulumende olwezisebenzi lenhlalakahle kazulu, uthi sebeqalile ukunika abalambayo ukudla emadolobheni njengalokhu okwenzakala emaphandleni.

Sesiqalile ukuhlolisisa indlala endaweni ezitshiyeneyo lapho okunikwa khona abantu ukudla. Indawo lezi zigoqela iEpworth.

Kulendlala Emangalisayo eZimbabwe
Kulendlala Emangalisayo eZimbabwe

Ingcwethi ezibona ngokulima, ezomkhathi kanye lokuhlenga uzulu engozini ezitshiyeneyo zithi kunengi okumele kwenziwe ukwenzela ukuthi abalimi benelise ukuziphilisa ngesikhathi sokoma lendlala.

UNdlovu uthi abalimi kumele bahlanyele amabele anjengopoko, inyawuthi lamanye avuthwa masinya.

Phakathi kweminyanga engamatshumi amahlanu, ukoma lendlala kwabakhona emnyakeni engamatshumi amabili ngenxa yokungani kwezulu eZimbabwe. Isikhathi sokoma sitshiya abantu bethithibele ngoba abanye babo balamba okumangalisayo kuthi njalo kubelabanye abalahlekelwa yizifuyo ezinengi.

Abantu Bathwele Nzima Ngendlala eZimbabwe
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:40 0:00


XS
SM
MD
LG