amalinks wokungena

Breaking News

Babambe Owangaphansi koBulawayo Ngokucitshwa Mahlayana Komlilo Kagetsi


Zimbabwe Power Station
Zimbabwe Power Station

Uzulu koBulawayo ukhala ezimathonsi ngokuhamba osokusenza amandla kagetsi kulez’insuku, ethi lokhu kwenza ukuthi ezinye indlela zokuthola amandla okuphekisa ezinjenge gas lazo zicine sezidula kakhulu.

Udubo lokucitsha kwamandla kagetsi luqine ngamandla kuyonale iviki. Amalokitshi amanengi koBulawayo aselosuku lonke engela mandla kagetsi njalo inengi selipheka ngenkuni ngoba ehluleka ukuthenga igas esidula okwamagama ngoba ithengiswa ngedola leMelika.

Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeBulawayo Progressive Residents Association, uMnu. Ambrose Sibindi, uthi lokhu kwenza lamasela abe manengi.

“Kulo kukhonona phakathi kwezakhamizi. Indaba yamagetsi isiqalile ukuhlupha, i loadshedding isiqalile ukuhlupha. Siyananzelela ukuthi khathesi kule curfew, nxa abantu abaku essential service abacina behamba sokungathi sekunmyama. So nxa kungela magetsi kulengozi. Njalokulezi insuku lamasela manengi, aseza thatha I- advantage yakhonokhu. IZESA sekumele idonse amasokisi, kasingeke sibe lohlupho olufanayo iminyaka leminyaka, kayitshengise ubungcitshi bayo iphume le lasting solution ukubana abantu bengaqhubeki behlala emnyameni.”

UMnu. Robson Nyathi Isakhamuzi semzini weNketa laye uthi sekusenza amasela akhuthale.

“Amagetsi uhlupho lwayo yikuthi ahamba ebusuku izikhathi ezeningi njalo uhlupho olukhona ngamasela lezinye ingozi ezinengi. Yikho okuphambanisayo abantu. Olunye uhlupho yikuthi akula la time table, kudala kwakungcono ngoba usazi ukuthi ayafika nini nxa ehambile kodwa lokhu khathesi ku worse.”

Isakhamuzi seSizinda, uNkosikazi Alice Ndlovu. uthi ngalezi nsuku abantu bengenelisi ukuya emahofisini besebenzela ngasemakhaya ngenxa yokuqhamuka kobhubhane lweCovid 19, kubathwalisa nzima.

“Siyamangala nxa amagetsi esehamba kangaka. Lokhu besingakukhangelelanga njalo kulezi insuku abantu basebenza besezindlini kusetshenziswa o WiFi so nxa esehamba so sekunzima ukuthi kusebenzeke. Kungaba ngcono nxa lokhu kungalungiswa masinya. Le gas layo iyadula iyi $1.9 ikg.”

Esinye njalo isakhamuzi uNkosikazi Lisa Mlotshwa uthi ukucitsha kwamagetsi kubadalela ezinye inhlupho ezigoqela ukubabulalela impahla.

“Angiphatheki kahle ngokuhamba kwamagetsi ngoba okwakhathesi akula sikhathi. Asengahamba kabili noma kathathu ngelanga elilodwa. Njalo ukucitsha kwawo amagetsi kuyabulala izinto ezindlini. Khathesi asikwazi imbangela yokuthi kungani esehamba kangaka.”

Abenkampani kahulumende ephehla amandla kagetsi eye ZESA Holdings bethule umbiko izolo besazisa uzulu elizweni lonke jikelele ukuthi amandla kagetsi asemalutshwana elizweni ngenxa kokuphambaniseka kwemitshina yokuphehla ugetsi esithitshini esikhulu eseHwange. Bathe njalo basebenza gadalala ukuze balungisise ukuze ilizwe lithole amandla kagetsi eneleyo ngakhoke uzulu uxwayiswa ukuba kumele awasebenzise ngonanzelelo.

Kusenjalo abogatshalokulondolozwa kwezihlahla iForestry Commission baqale ukukhuthaza uzulu ikakhulu emaphandleni ukuthi bangagamuli izihlala bexwayisa njalo ukuthi abephula lumthetho bazabotshwa.

NgoLwesithathu bebesesigabeni seLupane lapho umqondisi walinhlanganiso umnumzana Abednico Marufu athe okwamanje abakaqali ukubopha uzulu othengisa inkuni kodwa baxwayisa uzulu ukuthi atshiyane lomkhuba wokugamula izihlahla mahlayana ngoba lokhu kuwona imvelo. Uthe njalo loluhlelo baluqhuba kakhulu eLupane leMuzarabani ethi okwamanje bathathela abantu inkuni eziganyuliweyo.

XS
SM
MD
LG