amalinks wokungena

Breaking News

Kuqhubekela Phambili Ukusilela Kwemali eZimbabwe


Abanye abantu abafole phandle kwebhanga edolobheni lakoBulawayo.
Abanye abantu abafole phandle kwebhanga edolobheni lakoBulawayo.

Indwendwe ezinde emabhanga lokusilela kwemali eZimbabwe kuqhubekela phambili njalo lamabhanga wonke elizweni aseyehlise isilinganiso semali engathathwa ngaphandle kwelizwe emabhanga osekutshiye uzulu esengxakini enkulu.

Inengi lamabhanga ezweni selisipha abantu imali ephansi kwekhulu lamadola ngeviki kuthi amavinkili asesipha itshumi lamadola umuntu angathenga esebenzisa ikhadi lebhanga kuthi ngesinye izikhathi uma ubulembu buwile abantu abenelisi ukuthenga bathole imali emavinkilini.

Kuthi abaqhatshi abanengi sebeqeda isikhathi eside belayinele ukuthola imali ukuba bayeholisa izisebenzi kumbe ukubhadalela indleko endaweni ezingemukeli imali yebulenjini kumbe abangela mabhanga abagcina khona imali.

UMnumnzana Kenneth Moyo uthi uselenyanga ezintathu engatholi imali lakuEcocash kungesifanayo.

Ebantwini abadala bona kuba ludubo olwengeziweyo kutsho uMnu. Saul Gwakuba Ndlovu.

Ethi sekudinga ukuba uhulumende lozulu bahlale phansi babone ukuba udubo lokusilela kwemali lungangqotshwa kanjani ngoba isizwe sesifile.

UMnu. Agrippa Madlela ongusomabhizimusi uthi sekumthatha insuku ukuba enelise ukuholisa izisebenzi zakhe njalo sekusidla esambeni.

Amabhanga aseyehlise imali ethathwa nguzulu emabhanga aphandle kwelizwe, umuntu usevunyelwa ukuthatha amadola angamatshumi amahlanu ngelanga athenge okungedluli amadola angamakhulu amabili ngelanga kumacard awe visa card loba imastercard.

Ilizwe lilungiselela ukuya ekhethweni, amabandla ezombusazwe lawo athi kuzaba nzima ukuthi bathenge impahla zabo zokukhankasa ngaphandle kwelizwe njalo ezweni ziyadula intengo iba ngephindwe kabili kumbe kathuthu uma kuqathanisa lakwamanye amazwe bethi lokhu lakho ngokunye kokuzaphambanisa ukuqhutshwa kokhetho.

XS
SM
MD
LG