amalinks wokungena

Breaking News

Ziyakhala Izakhamizi zeLupane Ngabadabuka Empumalanga Yelizwe Abehluleka Ukufundisa Ngemfanelo Abantwana Ezikolo


Lupane
Lupane

Izakhamizi zeLupane East esabelweni seMatabeleland North ziveza ukukhathazeka okukhulu ngokuthunyelwa kwababalisi abangazi ulimi lwesiNdebele ukuzofundisa ezikolo zakulesisigaba befundisa izifundo zeprimary.

Izakhamizi ezixoxe leStudio 7 zithi zithwelenzima ukuthi zizwanane enkulumeni labezomthetho ngenxa yolimi olukhulunywa ngamapholisa lababalisi kulindawo, ngakhoke zicela uhulumende angenele. Omunye wabo nguMnu Micheck Nkomo ohlala eGudugu Village.

"Especially nxa ubika emapholiseni, uhlangana labantu besishoneni, ukuthi bacubungule bachayisise ukuthi yisiqu bani okhuluma ngaso njani njani, bayabe bengakulaleli bona basebenzise ukuthi basebenzisa ama chapters kuphela. So abantu laba khonokho kuyasihlupha njalo lasezifundweni ezikolweni futhi kubuye kuqhatshwe amatitsha angamashona. So ama shona kuyahlupha ukuthi abantwana abangenise bazwisisise ukuthi bathini ngoba yedwa uyabengazwisisi ini? IsiNdebele. Isiqu sezinto akhuluma ngazo."

UMnu. Qhubekani Mahlangu, owesiqintini seNzwananzi, uthi kulabantu abangabaziyo asebekhanya besiza ngobunengi kulumango ukuzokwemba njalo besakha.

"Ubunzima obunye esihlangana labo yikuthi khona siphongubona this time kulabantu abaphonguthi bafuna ukuminer sebedlula isbhuda asizange sithole information, bafika nje ba driller umgodi kwaba yikuthi bayasebenza singakwazi. Sizama khonokhu ukuthi nxa bezabuya sikhulumisane labo ukuthi thina sibe ngama first preference kuleyo ndawo ngoba indawo leyo ngeyethu. Ebantwini beLupane mina bengifisa ukuthi nga kuyavuma ukuthi khona sanelise ukubonana leziphathamandla zizwe esikufunayo lesingakufuniyo phakathi kwezigaba zethu."

Ummeli weLupane East edale lephalamende, uMnu. Mbongeni Dube, uthi liqiniso indaba yababalisi yinsindabaphendule.

"Silohlupho esibhekane lalo, olwabantwana ikakhulu eprimary ku education. Abantwana abafundiswa ngatitsha angakwanisi ulimi olukhulunywa ngabantwana. Ku njalo ke udaba lolu siluhambisile phezulu ku Public service laku education ukuthi bebone ukuthi kuyalungisiswa leyo ndaba. I public service ibiqhatsha amatitsha ingazange ya consider ukuthi utitsha wangkhona uvela kuwuphi umhlubulo."

UDube uyephambili egcizelela ukuthi abembayo bazohlola ukuthi kulindawo kukhona okungabe kungembiwa na.

"Kumele ukuthi kubonakale ukuthi yizo yini kula minerals kuleyo ndawo, kumele ukuthi kwenziwe I exploration. So ke abantu abayabe begebha ngabantu abayabe besenza i exploration ngoba umthetho uyabavumela ukuthi nxa u explore uyabhoda yonke indawo. Then nxa sebekutholile ke yikho lapha osokumele ukuthi kuhlalwe phansi kukhulunyiswane labo bekhulume lezakhamizi ukuthi bavumakala kumbe kakuvumakali khonokhu njalo izakhamizi zi benefithani."

Abanye bathi babecabanga ukuthi umumo uzoguquka ngemva kokususwa kombuso kaMnu Robert Mugabe.

UMnu Josiah Skhosana, ohlala eMatundulwini, ngomunye wabebalomcabango onje.

"Lapha sihlutshwa ludubo lwemali, imali ke yona yiyo inkinga sibili. Ngiyaswela imali yokuthi ngiyegayisa kodwa mina ngilemali engiyiholayo eye pension but ngingayizuzi. Lapha kunzima lapha uyakwazi njoba lawe wasuka, hayi lapha kunzima la, sasithi engxenye njengoba ukhulu laye sezimtshaye down kubuya lundoda laye uyatshintsha, akutshintshi lutho kodwa lokhe kufanana."

Izakhamizi zeLupaka Village eziswelayo ziyaholiswa ukudla yiWelfare okungajabulisi abanye abalandeli bebandla elibusayo leZanu PF. UNkosikazi Pretty Msimanga uyatshiseka.

"Mina ngingu ZANU PF ogcweleyo, mina ngiku District ngingu PC, inhlelo nxa zibuya zisilanda uzafica ukuthi iskhathi esinengi kuyangena abantu esingasebenzi labo. Besekusithi thina abantu esisebenzela iparty sicine singasangenanga kulezo nhlelo. So, ngesikhathi nxa kuholisa uKhumalo abe ZANU PF angikaze ngiswele. Ngifisa ukuthi ngabe yi ZANU eholisayo ngabe lami ngiyathola ngidle njenga bantu bonke. Ngendlela engisebenza ngayo, langendlela engithembe ngayo emahofisini ngingadli, kungene omunye ongasoweparty yami mina kuyabe kungangikholisisi."

Banengi abazenzela inhlelo zokuziphilisa bathole inzuzo. Iluba Self Help Project hand in hand liqembu lezakhamizi zeNzwananzi ezifuya imbuzi zithengisa ngoba bathi ukukhala akusizi. UDanile Mkwananzi uthi baqala uhlelo lolu bengabesifazana.

"Ya iproject leyi size siyiqala labo baba nje abalutshwana. Sasiqalise singomama ngathi khona sidinga amanzi sifuna ukwenza ingadi, sawugebha umgodi lapha kwehlula umgodo lowa sasesithi ngeke sihlale nje kuphela sakhipha ama dola dola ngenyanga sawabona amadola lawana ese manengi sesiwabuthanisile sathi kungcono sithengenini imbuzi, sasesizifuna ke imbuzi zonalezi sabalazo se, sezinengi sasesi sithini besisithini, ukuzithengisa."

Inengi lalumhlubulo lithi lifisa uhulumende asungule umbuso wezabelo kungakudala ukwenzela ukuthi inhlupho ababhekane lazo ziphele kubelentuthuko ezigabeni zabo, kuqhatshwe abantu balapho, kulungiswe indaba zemfundo lezempilakahle.

Izakhamizi eLupane Zikhala Ngabasuka Empumalanga Yelizwe Abehluleka Ukufundisa Ulimi LweSiNdebele
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:42 0:00


XS
SM
MD
LG