amalinks wokungena

Breaking News

Abesifazana Bathi Lokhu Kusephulwa Amalungelo Abo Okubalezindlu Kumbe Amasimu


Abesifazana bathi kunzima ukuthi bathole amasimu kumbe izindlu.
Abesifazana bathi kunzima ukuthi bathole amasimu kumbe izindlu.

Abesifazana koBulawayo bakhuthaza ukulandelwa ngokugcweleyo kwemithetho ebanikeza ilungelo lokuthola impahla ikakhulu izindlu lomhlabathi njengalokhu okumunyethwe kusisekelo sombuso welizwe kodwa kungalandelwa.

Laloba imithetho ephathelane lokulinganiswa kwamalungelo abesilisa labesifazana ikhona, izikhathi ezinengi kutholakala ukuthi omama bangemuva kakhulu ngokuba ngabanikazi bamasimu lezindlu.

Emhlanganweni oqoqwe yinhlanganiso eyeTransparency International Zimbabwe, kuphume ukuthi abesifazana bayancindezelwa ekutholisweni umhlabathi obiza bona. Isilinganiso esilitshumi lasithupha ekhulwini - 16% - samasimu yiso esisezandleni zabomama okuyisilinganiso esincane kakhulu.

Ekhuluma ngemva komhlangano lowu, uNkosazana Sukoluhle Ndlovu, uthe omama abalalwazi olwaneleyo endabeni zomhlabathi.

“Omama yibo abangala information ekwanileyo bacine besehluleka ukuthi bathole ukubana amaEstates bawenzeni obaba sebedlule ...”

Kulemigoqo eminengi ehlangana labomama, inengi layo itholakala kwabesifazana abatshadileyo abacina bengela bufakazi bokuthi bangabanikazi bezindlu abahlezi kizo lamadoda abo.

“Umgoqo omkhulu kakhulu yikuthathwa kukamama. Omama kabazi imehluko yemitshado, ngabe bayayazi ngabe kungcono. Kumele babekwazi ukuthi sebetshade imitshado ngumhlobo uphi …”

Intsha layo ikhala ngokuthi kayilalo ilizwi kuloluhlangothi ngoba labo belesifiso sokuthi babe ngabanikazi bomhlabathi, amasimu loba izithanda zokwakhela izindlu.

UMnu. Njabulo Moyo, isakhamuzi sako Bulawayo, uthi kuqakathekile ukuthi omama bahlonyiswe ngolwazi ngoba isikhathi esinengi yibo abaphila isikhathi eside ukwedlula obaba.

“Siyananzelela ukuthi sivela endaweni yokuncindezela omama emalungelweni abo. Kungumlandu wethu ukuthi sibanike ulwazi lamandla ikakhulu endabeni yokuthi labo babhaliswe labo babe lelungelo emuzini yokuba yindlalifa.”

Kunengi okusamele kwenziwe ukuthi kube lokulingana kwamathuba abesilisa labesifazana ukuze kungabi lokuhlukunyezwa kwabesifazana loba ukwephulwa kwamalungelo abo.

Inengi lithi kumele kungenele abenhlangothi ezitshiyeneyo zempilo ukuze kuqondiswe lokhu omama bathuthukiswe ukufika esibangeni esifana labesilisa ikakhulu ekubeni lomhlaba obiza bona.

Inhlanganiso yeTIZ ithi isebenza labomama ukuthi ibahlomise ngokungaphathwa kuhle okwenzakala empilweni zabo emizameni yokubonisana labo ukwenqabela ukuqilibezelwa kwabantu bonke lokwephulelwa ilungelo labo.

Udaba Esilethulelwe NguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:26 0:00

XS
SM
MD
LG