amalinks wokungena

Breaking News

Bayazulazula Abantu eKwekwe Okulegciwane leCOVID-19 Elaqhamuka Kwele India


Kwekwe residents
Kwekwe residents

Abanye abantu abahlala eKwekwe bathi kabasoze balandele iziqondiso zomthetho okuvalela uzulu ezindlini kusenzelwa ukuvimba ukumemetheka komkhakha weCOVID-19 oqhamuke kwele India, osutholakale edolobheni leli.

Idolobho leKwekwe lifakwe ngaphansi kohlelo lweLockdown okwamaviki amabili kulandela ukubhubha komuntu oyedzwa obulewe ngumkhakha weCOVID-19 oqhamuke kwele India, okubikwa ukuba umemetheka lula njalo ubulala abantu abanengi.

Loba kunjalo, kulabanye abantu abathi kabasoze bahlale ezindlini ngoba kumele baphandele imuli zabo ukudla. UNkosikazi Lethubuhle Sibindi, isakhamuzi seKwekwe, uthi bangeke bahlale ezindlini ngoba bayazisebenza.

“Lapha eKwekwe akulamahluko okhona ngaphandle kokuthi lokhe kule curfew abantu bayazihambela bezenzela abakufunayo. Okwenza kube njalo yikuthi wonke umuntu ngozisebenzayo lapha manje abe zomthetho sebethatha iadvantage ngalokhu sekumele ubafumbathise ukwenzela ukuthi ungene edolobheni.”

UMnu. Vusumuzi Mahlangu uyakusekala lokhu.

“Abantu abalandeli imigoqo efakiweyo ngenxa yobunzima besimo somnotho, iKwekwe yonke jikelele siyabona laba abaphila ngokuzithengisela ngoba imali ingena ihle iphume idlulele phambili okubangela ukuthi abantu bacine behamba bengasanaki lemigoqo efakiweyo ngenxa yokuthi kumele bebone ukuthi izimuli zidlile.”

Kusenjalo, amajekiseni ahlatshwa abantu ukwenzela ukuvimba ukumemetheka kwegciwane leCOVID-19 asesilela koBulawayo.

UMnu. Ambrose Sibindi, umgcinisihlalo wedale leExecutive Council yenhlanganiso yeBulawayo Progressive Residents Association, uthi umuthi osilelayo kumele udingwe ngokuphangisa.

UMnu. Mkhuleko Ndlovu, isakhamuzi sakoBulawayo, umuthi uyasilela ngoba abantu sebezwisisile ngamajekiseni okuzivikela kumkhuhlane weCOVID-19.

“I-government kumele izame ngokusemandleni iyenze ukuthi ivaccine itholakale ngoba sesikhangela ukuthi abantu khathesi sebekhuthazekile sebeyifuna ivaccine.lgovernment kumele make sure ukuthi abantu bayayithola njengoba sebeyifuna ukwenzela ukuthi sivikele umkhuhlane okhanya usumemetheka ngamandla.”

Ekhuluma leStudio 7 namhla emini umqondisi wezempilakahle ekhansilini yakoBulawayo, uDokotela Edwin Sibanda, uchaze ukuthi uBulawayo kazange athole amajekiseni awokuhlaba abantu okwakuqala kulawo atholakale muva.

Uthi kabalalwazi ukuba bazathola nini amajekiseni la. Kasenelisanga ukukhuluma ngodaba lolu leziphathamandla zikahulumende.

Uhlangothi lwezempilakahle luthi abantu abedlula inkulungwane ezingamakhulu ayisithupha – 630,348 sebahlatshwa okwakuqala amajekiseni okuzivikela kumkhuhlane weCOVID-19.

Asebehlatshwe okwesibili bafika phose inkulungwane ezingamakhulu amathathu – 273,725. ICOVID-19 isibulele abantu abedlula inkulungwane lengxenye – 1,586 eZimbabwe.

'Badiza' Amapholisa Bengene Edolobheni leKwekwe Elivalwe Ngci
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:16 0:00


XS
SM
MD
LG