amalinks wokungena

Breaking News

Izizalwane zeZimbabwe Ezihlala Kwele South Africa Zidaniswa Ngokwethulwe NguMnangagwa


UMnu. Ngqabutho Mabhena
UMnu. Ngqabutho Mabhena

Izizalwane zeZimbabwe kwele South Africa zithi zidane kakhulu ngenkulumo kazwe lonke eyethulwe nguMongameli Emmerson Mnangagwa ngoLwesibili besithi kazange atsho lutho ngabasemazweni loba indima okufanele bayidlale kuntuthuko yomnotho weZimbabwe.

Ukwehluleka kuka Mnangagwa ukwethula inkulumo etshengisa ukuthi abasemazweni labo bayingxenye yokwakha umnotho weZimbabwe lokuthola inzuzo kuwo, sekutshiye abanengi bedanile kakhulu.

Inhlanganiso yeZimbabwe Community in South Africa, ithi kabalankani ukuthi enkulumeni ekhomba umhlahlandlela welizwe eminyakeni emihlanu elandelayo, uhulumende akazihluphi ngezigidi zezizalwane zakhe ezisemazweni.

Umgcinisihlalo walinhlanganiso uMnu. Ngqabutho Mabhena uthi engakhohlwa kanjani uhulumende ngabantu okuyibo abasekela impilo eZimbabwe okweminyaka izinto zingahambi kahle.

“Kuyasimangalisa thina njengezizalwane zaseZimbabwe. Uhulumende wakhe kufanele akwazi ukuthi ilizwe lakithi leZimbabwe angeke livuke or umnotho weZimbabwe angeke uvuke nxa thina esihlala ngaphandle singabambisani ukuthi sihlanyele imali kuvuleke amafekithali.”

Ingcitshi kwezombusazwe, uMnu. Gideon Chitanga, uthi inengi lenhlelo ezihloswe nguhulumende okwamanje kugoqela lemali yokulwisa umkhuhlane wecholera, amandla okuphumelela kwazo akuzizalwane zeZimbabwe esisebenza kwamanye amazwe.

“Kuyethusa. Bengicabanga ukuthi bazabona ukuthi abasemazweni yibo abalemali yokusungula amabhizimusi elizweni ngoba yibo abantu abasebenzayo abangabalayo imali yakwamanye amazwe edingakalayo. Liphutha elikhulu ukuthi uhulumende angaboni amandla akuzizalwane zakhe ekuthuthukiseni ilizwe.”

Izizalwane zeZimbabwe ezihlala kwele South Africa.
Izizalwane zeZimbabwe ezihlala kwele South Africa.

Esinye isizalwane seZimbabwe uMnu. Khulumani Njayi uthi kuvele kwaqala ngokwalelwa kwabasemazweni ukuthi bavote okuyikho okukhombise ukuthi uhulumende omutsha akaqakathekisi indima abayidlalayo elizweni.

“Kukhanya angathi izithukuthuku zethu thina abantu abasebenzela ngaphandle ziphelela eboyeni njengezezinja. Ma unga bheka imali ethunyelwa ngabantu abangaphandle langemuli ezigcinwa ngabantu abangaphandle uzothola ukuthi uhulumende kufanele ahlale phansi acubungule ngendabale eyokuthi abantu bangaphandle angabanaki.”

Intatheli yeZimbabwe, uMnu. Mxolisi Ncube, uthi uhulumende nxa ezimisele ukuvuselela ilizwe ngokuqotho kuzafuze alilungise iphutha alenze kule inkulumo eqakatheke kangaka.

“Njengesizalwane seZimbabwe esihlala kwele South Africa ngibona engathi uhulumende akalandaba lathi usesilahlile ngoba okwakuqala saliswa ukuvota ekhaya ekhethweni olusanda kwedlula. Sikhanya sivalelwa ngaphandle kuyo yonke indlela. Angazi kufanele senzeni ukuze lathi sibe ngabantu abacatshangwayo kuso sonke isikhathi.”

Oncintise emele ibandla le Zapu eGwanda Central, uMnu. Carnicious Nkala, laye osebenza kwele South Africa, uthi sekukhombisa ukuthi uhulumende akakhulumi qiniso uma esithi iZimbabwe isivulelwe esomabhizimusi.

“Sibuhlunguke thina. Sifisa ukubuyela ekhaya. Singabantu mhlawumbe esesenze imali ezithile esifuna ukubuyela lazo ekhaya, Ubuhlungu yikuthi upresicdent engakhulumi ngediaspora kakhulu. Imali silazo siyafisa ukuzovula amankampani lani lani. kodwa siyavinjwa asikwazi ukuthi leli lizwe okuthiwa li open for business livulwe nganxanye lasalela abanye yini.”

Phose wonke umuntu osebenzayo ophandle kwelizwe ulabantu abasekela ngemali langokudla ekhaya. Abanye balaba abasemazweni sebekhokhela amankampani amakhulu, kuthi abanye sebelamabhizimusi abo angadala umehluko eZimbabwe nxa engasungula inhlelo zawo khona.

Udaba Esilethulelwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:30 0:00

XS
SM
MD
LG