amalinks wokungena

Breaking News

Abanye Abantu Bathandabuza Okwethulwe NguJohn Mangudya Ozama Ukuthuthukisa Umnotho


Some political activists with RB governor John Mangudya.
Some political activists with RB governor John Mangudya.

Abanye abantu bakoBulawayo bathi iziqondiso zemali ezethulwe ngusibalukhulu webhanga elikhulu lesizwe eleReserve Bank of Zimbabwe, eze Monetary Policy, zihlukumeza uzulu weZimbabwe.

Bathi ukuze ilizwe lisebenzise iRand lakwele South Africa kumele libe lemali yalo elohlonzi njalo kumele idale lephalamende leZimbabwe liphume lomthetho olawula lokho kulokusebenzelana ledale lephalamende lakwele South Africa, ukuze lokhu kwenzakalo.

Osomabhizimusi bakoBulawayo, izakhamizi labahlaziya ngezomnotho ngoLwesine bebethe gwaqa eFidelity Life Centre behlafuna udaba lweMonetary Policy eyethulwe ensukwini ezedluleyo bethi abavumelani layo ibenza babe ngabayanga njalo lemali yabo itshabalale njengeminyakeni edluleyo.

Owayengumgcinisihlalo weCompetition and Tarrif Commission, uMnu. Dumisani Sibanda, uthi udubo olusezweni yikuba ilizwe lisebenzisa idollar leMelika elingelayo.

“Udubo olukhona eZimbabwe yikuba ilizwe lisebenzisa imali yakwele USA edulayo njalo ilizwe alilayo leyo mali futhi yiyo elawula zonke imali okutsho ukuthi ilizwe lethu lizakubalodubo lokuthi ezomnotho wethu ziyakuwa uma limali isiba lamandla njalo kuzakwenza ukuba kubenzima ukulungisa impahla kuleli sizithengise kwamanye amzwe .”

Ohlaziya ngezomnotho owake wasebenza eRBZ ongumqondisi weDesane Capital African Investment Advisory Firm, uMnu. Zibusiso Mkhwananzi, uvumelane loSibanda ethi lobanje osomabhizimusi lozulu sebevumelana ukuba kusetshenziswe iRand lakwele SA, kumele kube lomthetho we Zimbabwe lowe South Africa ophawula lokho.

“Osomabhizimusi lozulu wakuleli sebekhuthaze ibhanga lesizwe ukuba kuqale ukusebenza okusemthethweni imali yakwele SA, lokhu kumele kwenziakale ngemva kokuba idale lakuleli leleSA libelomthetho olawula lokho njalo kuzathatha isikhathi akuvuki kukhona.”

Usomabhizimusi uMnu. Sonny Phiri, uthe uma uhulumende eseqala okwezolo okokweba imali zikazulu ngendlela eziphansi bazambophisa ngoba okwamanje kulemali zabo emabhanga abehluleka ukuzithatha ezakwamanye amazwe ezigoqela idola leMelika.

“Silemali zethu ezisebhana esehluleka ukuzithatha kuze kube manje, lamhlanje sebevukabesipha eminye njalo imithetho yezemali efana leyainya imali zethu, manje asisoze sihlale sioqe izandla, sizabophisa ibhana lesizwe lohulumende basiphe imali zethu ngoba sesidlilibezelwe kwenela siyasala singabayana.”

Isakhamuzi sakoBulawayo, uNkosikazi Sikhangezile Mlotshwa uthi babuhlungu ngokwenzakala ezweni kufakwa imithetho ebahlukumezayo njalo kubunjwa imithetho bengaziswanga ngayo maqala.

“Sesiphilanzima ezweni lakithi, sibuhlungu ngokwenzakala ezweni nanko kuvuka kufakwe imithetho esihlukuluzayo esitshiya singabayana sidubeka, sibuhlungu ngokwenzakala ezweni.”

Amabhanga awe Zimbabwe awalamali yokupha uzulu, intengo yempahla ivuka iqansile nsuku zonk e ngemva kokwethulwa kweMonetary Policy le, esitshiye uzulu ekhangelele ukuhlaula imithelo ephezulu yetax.

Abahlaziya ngezomnotho bathi lokhu kwadalwa yizikwelede ezaqala ukubakhona ngesikhathi sikahulumende womanyano njalo sekutshiye ilizwe lingelamali. Bethi ukusebenzisa idollar leMelika lakho kungezelela udubo lwemali e Zimbabwe ngoba ilesisindo esenza ilizwe libe lobuyanga.

Udaba Esilethulelwe NguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:59 0:00

XS
SM
MD
LG