EleZimbabwe ngeSonto limanyane lamanye amazwe emhlabeni wonke ekunanzeni usuku lweWorld Refugee Day.
Bayakhala ababaleka eZimbabwe abaphephela kwamanye amazwe ngesikhathi inhlanganiso yeUnited Nations High Commission for Refugees isithi ikhathalela bonke abahluphekileyo ababaleka emazweni atshiyeneyo.
Inhlanganiso yeUNHCR ithi kulabantu emhlabeni wonke jikelele abafika phose izigidi ezilikhulu – 82.4 million abaphephela kwamanye amazwe ngenxa yodlakela, ukwephulwa kwelungelo loluntu lokunye. Inhlanganiso le yethule umbiko lo namuhla kunanzwa usuku lweWorld Refugee Day.
Ithi iziphepheli ezinengi zivela kwele Syria, Venezuela, Afghanistan, South Sudan, Ethiopia lakwele Myanmar. Luthi kumele inkokheli yamazwe wonke idlelane kahle lozulu ukwenzela ukuba lehle inani leziphepheli emhlabeni wonke jikelele. Usuku lolu lonyaka lunanzwa phansi kwesihloko esithi ‘Together, we heal, learn and shine’.
UMnu. Abdoulaye Barry, omele inhlanganiso le eZimbabwe, uthi lesi yisikhathi sokukhumbuza umhlaba wonke ngokuqakatheka kokuhlala ngokuthula.
UBarry uthi usuku lolu ngolokukhuthaza njalo amazwe atshiyeneyo ukuba akhathalele iziphepheli.
Inhlanganiso ezitshiyeneyo zibika ukuba kulabantu phose abafika izigidi ezine abadabuka eZimbabwe abaphephele kwele South Africa labanye njalo abasemazweni agoqela eleBotswana, Canada, Melika, Bhilithani, Australia lamanye amazwe. Omunye weziphepheli lezi nguMnu. Dumisani Ncube, odabuka koBulawayo, ohlala kwele South Africa.
“Yinto ebuhlungu kakhulu le eyokuthi uhlale kude lemuli yakho, ungekho emzini wakho, uhlala elizweni labanye abantu, useyiswa, uthukwa, ukhangelelwa phansi kodwa elizweni lakho akulampi, uxotshwa nje ngumumo womkhonomi owenziwa ngumuntu.”
Lokhu kusekelwa nguNkosikazi Siphesihle Mdlongwa, osebenza emakishini kwele South Africa.
“Ukuba selizweni leli kunzima ikakhulu emsebenzini. Siyabonakala ukuthi thina abokuza siyasebenza kodwa imiholo yethu ayifanani. Laba abalapha bahola imali engcono, ethe xaxa, thina sinikezwe imali encane njalo asifumani ama-benefits njengokufumana lepension, sick Leave, imali ezinjalo.”
Abasanda kubaleka eZimbabwe ngenxa yokwethuselwa nguhulumende labo bathi bathwele nzima. Omunye wabo nguMnu. Josphat Mzaca Ngulube.
“Kuyinto enzima ukuthi ukuphila njengeziphepheli kwamanye amazwe, kulobunzima obukhulu kakhulu ngoba ukusekelwa akukho, akulamuntu obasekelayo ebancedisa esingathi kulento ezibalulekileyo ezinje ngabo rent, ezinje ngokudla, ama-groceries … Inhlanganiso ezinengi azikukhangeli khona lokho okokuthi kuyinto ebuhlungu kakhulu ukuthi ezinye ingatsha ziyabe zikhuluma ukuthi zikhangela abantu abalwela amalungelo abantu kodwa ku-ground, esingathi phansi, lapha kazikho, azikwenzi, azibasekeli, azibancedisi.
“So, ukuba yisiphepheli kwamanye amazwe kuyinto ebuhlungu kakhulu. Thina abanye sesikubonile ukuthi kunzima ngoba akulamuntu okusekelayo, akulamuntu ongakuncedisa nxa uyisiphepheli lapho okhona.”
UMnu. Mthulisi Hanana laye ukhathele ngokwenzakala emulini yakhe. “Okukhulu kwakhona yikuthi iwofisi eyiyo ekhangela iziphepheli lokhe ivalile, okungangokuthi abantu abanengi esingapha, inengi lethu kalila maphepha. Thina abanye nje silenhlanhla ukuthi senelisa okunye esikwenzayo ukuthola amaphepha kodwa inengi, even labanye abemuli engabuya labo, abantwana, abalawo amaphepha ngendaba zonezo ukuthi iwofisi ivaliwe. So, nxa ungelamaphepha elizweni, kulutshwana ongenelisa ukukwenza. Okunye esihlangana lakho yikuthi sibe yiziphepheli ngesikhathi esobhubhane lweCOVID-19 okunjengokuthi imisebenzi ivaliwe, amathuba okwenza imali avalekile, umhlaba wona wonke jikelele uvalekile.”
Uhulumende wakwele Zimbabwe uthi kunengi osokuguqukile kwezombusazwe selokhu kwangena esikhundleni sikamongameli uMnu. Emmerson Mnangagwa, owasusa owayengumongameli, uMnu. Robert Mugabe, esikhundleni ngomnyaka ka2017 encediswa libutho.
UMnu. Joseph Tshuma, okubandla leZanu PF uthi inani leziphepheli lingehla eZimbabwe kungalungiswa ezomnotho hatshi ezombangazwe.
“Into enhle yikubana, uhulumende lo okhona khathesi, okhokhelwa ngubaba uMnangagwa, uzama ukulungisa loludaba olomkhonomi ukwenzela ukuthi abantu bengaphumi ngoba bafuna ukuphephela ngenxa yobuhlungu bokuthwala nzima. Kumele baziphumele nje ngoba bafuna ukuphuma. Sekufuna-ke ukubana sibambisane ndawonye, simsekele uhulumende kababa uMnangagwa, ukwenzela ukubana umkhonomi wethu ulungiseke, siswele abantu abazaphuma besiyaphephela, sibe labantu abazaphuma bezihambela nje.”
Embikweni ophume kuphephandaba leSunday Mail, umphathintambo wogatsha olubona ngendaba zezisebenzi zikahulumende lokulondolozwa kukazulu, uMnu. Paul Mavima, uveze ukuba eleZimbabwe lingelinakekela iziphepheli ezifika phose inkulungwane ezingamatshumi ayisithupha -15 910, inengi kungezivela kumazwe akumaGreat Lakes Region le Horn of Africa.
Inhlanganiso yeUNHCR ithi kukhanya engani lizakwanda njalo inani leziphepheli ngomnyaka ozayo ngenxa yokuxokozela kwezombangazwe emazweni atshiyeneyo.