Abantu abadabuka eZimbabwe abasebenza kwele South Africa bathi bakhathazeke kakhulu ngokwehla komnotho wakulelolizwe osekubangele ukuthi amankampani amanengi azise ukuthi azagumula izinkulungwane zezisebenzi.
Umnyaka ka2020, odume kwabanye ngokuthi ngumnyaka wenala, usutshiye abanengi beZimbabwe bethwele amathumbu ngezandla kungensuku zatshwala uqalile.
Amankampani amanengi athwele amagabha avuzayo kanti asazise ukuthi azagumula izisebenzi.
Inkampani yezokuxhumana eyeTelkom ithi ifuna ukugumula izisebenzi ezizinkulungwane ezintathu (3,000).
Ngakwelinye icele, inkampani yezempahla lokudla eyeMassmart Holdings South Africa ithi izavala izitolo ezedlula amatshumi amathathu (34). Lokhu kuzatshiya abantu abedlula inkulungwane (1,440) bengelamsebenzi.
Amankampani ezokwenjiwa lasebenza ngezezimali lawo aphakathi kokuxoxa ngendaba zokugumula izisebenzi ngenxa yokoma kwezomnotho.
Odabuka kwele Zimbabwe, uMnu. Greatman Mkhwebu, uthi sebedlela evalweni.
“Lokhu osekusenzakala eSouth Africa sekufana lokuthi ubalekele isilwane usiyazithela phezu kwamaganyana. Sekufananje lokuthi siseZimbabwe lapho esabalekela khona ukuhlupheka ngoba besichatshile kuleli lizwe kodwa manje uvalo luyatshaya ngoba lathi kuyasithinta kakhulu. Ngoba ngesikhathi kusenzeka lokhu manengi amathuba okuthi iSouth Africa ikhangele ukuthi mangaki amaZimbabwe kumisebenzi esemazingeni aphansi ukuthi lapho bekhitshwe kungene amaSouth Africa la aselahlekelwe ngumsebenzi kulezo zikhala.”
Intatheli yeZimbabwe, uNkosazana Princess Siziba, uthi usizi yikuthi abeZimbabwe laba sebethembele kwele South Africa impilo yabo yonke.
“Uma amahkampani amanengi angavala imisebenzi kuzoba nzima kakhulu kithi thina izizalwane zaseZimbabwe ngoba okwamanje lemisebenzi yakhona ayitholakali kunzima ukuthi uyithole esingakhoni ukuthi siwathole la eMzansi. So nxa amankampani evala kutsho ukuthi sizohlala ezindlini or sibuyele elizweni lakithi la okungelamsebenzi khona.”
Ensukwini esisanda kwedlula, amakhasi ohlelo lwezokuxhumana ku internet olweFacebook belugcwele ngemifanekiso yendwendwe zezizalwane zeZimbabwe ebezibonakala zintshungubala emngceleni wakweleSouth Africa zingena ngokungekho emthethweni.
Lokhu kutsho ukuthi banengi abaqhubeka bezodinga imisebenzi kwele South Africa kanti layo leyo misebenzi ilokhu incipha ngenxa yokoma kwezomnotho.
UMfundisi Frank Mhlanga oseZimbabwe uthi sebesesabela ukuthi kuzavuka udlakela lokulwisana sekubangwa imisebenzi.
“Yikho lokhu okubangela ukuthi imisebenzi ibemlutshwana abantu base South Africa izizalwane zakhona zibesezizondake zizondela abantwana bethu abasebenza khonale yonaleyi into esihlala siyibona eyexenophobia sekungathi yibona ababathathela imisebenzi ngenxa yesimo selizwe lethu lapha eZimbabwe esibi kakhulu esibuhlungu kangaka.”
Inhlanganiso zezisebenzi zona zithi zizakulwa kube kuncane indawo ziphikisana lesigumula lesi.
Kodwake ingcitshi kwezombusazwe zithi okuzayo kukhulu kulalokhu okwenzekayo. Ingcitshi kwezomnotho umnumnzana Duma Gqubule uthi kukhangelelwe ukuthi umnotho weSouth Africa ukhule ngesilinganiso esiphansi kokukodwa ekhululwini (less than 1%).
Lokhu-ke uthi kungahle kwenze umnotho weSouth Africa uzithole usungene kuluhlu lwamazwe alomnotho osuwile okwaziwa ngokuthi yi recession ngolwasemzini.