Inhlanganiso ezimela izizalwane zeZimbabwe kwele South Africa zithi zikhathazekile kakhulu ngemithetho emitsha eyethulwe lugatsha lwezempilakahle eZimbabwe ethi bonke abangena lesidumbu elizweni bazakuyavalelwa okwamaviki amathathu kusahlolwa ukuthi abalalo yini igciwane lecoronavirus andubana bevunyelwe ukuyangcwaba isihlobo sabo.
Ngokutsho kwemithetho emitsha yokungena kwezidumbu eZimbabwe, isidumbu sonke esingena elizweni sizathathwa njengesidumbu esilomkhuhlane othelelwanayo kuphela ma kusazakala ukuthi lowo muntu ufe engozini yokulimala.
Zonke izihlobo ezingena lesidumbu elizweni zizakuyavalelwa okwamaviki amathathu lapho okulabantu abasahlolwa ukuthi abalalo yini gciwane lecoronavirus.
Umtshayeli wemota yesidumbu nguye kuphela ozavunyelwa ukuhambisa isidumbu emfeni athi esuka lapho ahle alubhekise kweleSouth Africa engadlulanga ndawo.
Kuzihlobo abeziphelekezela isidumbu eziyabe zivalelwe labo abatholakele bengalalo leligciwane bazakhululwa ngemva kwamaviki amathathu ukuthi bayengcwaba isihlobo sabo.
Umkhokheli wenhlanganiso emela abakwamanye amazwe kweleSouth Africa eyeAfrican Diaspora Forum umnumnzana Vusumusi Sibanda uthi kulusizi kakhulu ukuthi icoronavirus isifike kusibanga sokuhlukumeza abantu ngaloluhlobo.
“Ukubavalela amalanga angu21 kusho ukuthi kahlekahle kufana lokutsho ukuthi cha akusafanelanga ukuthi isidumbu sikhatshwe ma sisiya eZimbabwe. So ngokubona kwethu lokho kudinga ukuthi bakucabange futhi kahle. Kanti njalo nxa kuyikuthi okwamanje abavumeli izidumbu ukuthi zisuke kungangcono kuvele kuthiwe kazivunyelwa zibe sezihlala zigcinwe mhlawumbe kuze kufike leso sikhathi sokuthi sidlule lesi sifo kumbe zivele zingcwatshwe lapha kweleSouth Africa.”
Umgcinisihlalo wenhlanganiso elwela amalungelo abomama beZimbabwe kwele South Africa eyeZim Imbokodo, uNkosazana Victress Mathuthu, uthi yisimemezelo esibatshiye bedanile. Uthi lobanje bekuzwisisa ukuthi uhulumende uzama ukuvimba ukumemetheka kwaleli gciwane, kuzaba nzima ukuthi izihlobo zilinde isidumbu sisahlolwa qede lapho sezisiyavalelwa okwensuku ezingamatshumi amabili lanye.
“Awu into enzima kangaka. Ungathi uvele usiyangcwaba uphinde ufike uhlale amalanga wonke lawa, ukhwarantayiniwe? Kufana lokuthi kuthiwe abantu bengayi emingcwabeni. Sengathi uhulumende kungaba lenye indlela angayenza ngakhona ukuthi kulokuthi abantu bagcinwe amalanga wonke lawa belinde ukuyangcwaba, kunganjani ukuthi bahlolwe, nxa bengahlolwa kutholakale ukuthi balawo umkhuhlane bagcinwe lapho kodwa nxa bengalawo badlulele phambili bayengcwaba abathandiweyo.”
Umgcinisihlalo wenhlanganiso emela abeZimbabwe kwele South Africa, uMnu. Ngqabutho Mabhena, uthi kudingeka uhulumende acabangisise kakhuhle ukuthi lumthetho utsho ukuthini emntwaneni ofelwe nguyise loba unina kweleSouth Africa lasemuntwini ofelwe ngumkhakhe besemazweni.
“Kabayilungisanga kuhle. Kumele ilungiswe kuhle ngoba ngeke kuvume ukuthi nxa ngishonelwe ngoseduze kwami kakhulu ngisuka lapha eGoli sengifikanje eBeitbridge sengisiyahlala kuKhwarantini kanti mina bengisuke ngisiya ngcwaba. Kutsho ukuthi phela asingeke sihambe sisiyangcwaba izihlobo zethu eziseduze kakhulu eZimbabwe. Udriver angeke abenguye yedwa ohamba lesidumbu. Lokho sizakukhuluma lo ambassador lo Consul General.”
Inengike lithi osekusobala yikuthi sekufuze bangcwabe izihlobo zabo emazweni lobanje usizi kuyikuthi izihlobo ezisekhaya angeke zisayibona imizimba yezihlobo zazo zingakangcwatshwa.