amalinks wokungena

Breaking News

Badlela Evalweni Abadabuka eZimbabwe Abahlala eSouth Africa Kulandela Udlakela Kulelolizwe


FILE - Women hold placards as they protest against gender-based violence, outside the Johannesburg Stock Exchange in Sandton, Johannesburg, South Africa, Sept. 13, 2019.
FILE - Women hold placards as they protest against gender-based violence, outside the Johannesburg Stock Exchange in Sandton, Johannesburg, South Africa, Sept. 13, 2019.

Kulezinye izizalwane zakwele South Africa eSoweto eJohannesburg esezisungule imikhankaso yokuxotsha abakwamanye amazwe kuleli lokitshi.

Beziphume ngobunengi izakhamizi zeDiepkloof eSoweto zizingela abakwamanye amazwe okuthiwa baselizweni ngokungekho emthethweni zisithi abaphume baphele ngoba bengekela bazayifunda ivaliwe. UNkosazana Zandile Dabula omunye wabebetshengisela laba uthi bebezoxwayisa olendlebe ukuthi ezwe kungakonakali.

“Basalelwe yinsuku eziyisikhombisa kuphela ukuthi baphume baphele.”

Izakhamizi lezi ebezikhatshwe ngamapholisa zithi abakwamanye amazwe laba yibo abadala ubugangi kuleli lokitshi. Zifole zaya kwenye indawo okuthiwa yiBhagdad zisithi yindawo yobukliwi, yabahotsha izidakamizwa lezephulamthetho.

Bafuna njalo abakwamanye amazwe abalamabhizimusi amancane kuleli lokitshi baphume baphele besithi la amabhizimusi kufanele enziwe yizizalwane zakwele South Africa ezingasebenziyo.

Bathi abakwamanye amazwe laba bathatha imisebenzi eminengi. Lokhu kutshengisela okukhanya kusazoqhubeka kubangele ukuthi abakwamanye amazwe baphume elokitshini leDiepkloof baye ezihlobeni zabo kwamanye amalokitshi.

Banengike asebesole ukutshengisela lokhu besithi yixenophobia esegcekeni ngoba kusolwa abakwamanye amazwe kungelabufakazi bokuthi boneni.

Umgcinisihlalo weZimbabwe Community in South Africa, uMnu. Ngqabutho Mabhena, uthi ngumkhuba omubi ukuthi sonke isikhathi impilo ingabanzima kugegelelwa izizalwane zakwamanye amazwe.

“Bayakhala kakhulu abavela kwamanye amazwe iziphaza zabo ezingenelweyo kwathathwa impahla phakathi. Besingakezwa ukuthi bakhona yini abavela eZimbabwe labo abalimele kumbe abathathelwe impahla zabo.”

Abebetshengisela laba bebethwele imiqwayi, izinduku lenswazi. Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZim Imbokodo elwela amalungelo abesifazana, uNkosikazi Victress Mathuthu, uthi bakhathazeke kakhulu.

“Kusiphatha kabi kakhulu lokho. Akukho into ebuhlungu empilweni njengokuthi uhlale wethukile uhlale usesaba ukuthi loba yini sekungenzeka kuwe. Kubuhlungu kakhulu ngoba lathi silapha ngoba sizizamela impilo okungangokuthi ngabe isimo asinjengalokho esiyikhokhona emazweni esisuka kuwo ngabe asikho khonapha eSouth Africa.”

EleSouth Africa lilungiselela ukuqhuba ukhetho lwezabelo ekupheleni kwawonalo umnyaka. Kuvamile ukuthi ngesikhathi semikhankaso kuhlukunyezwe abakwamanye amazwe ngenxa yezinye inkokheli ezithi yibo ababangela indubo ezibhekane lelizwe.

XS
SM
MD
LG