amalinks wokungena

Breaking News

Izizalwane zeZimbabwe Ezisebenza eSouth Zesaba Ukulahlekelwa Yimisebenzi


A jogger makes his way through an alley in a park in Stuttgart, southern Germany.
A jogger makes his way through an alley in a park in Stuttgart, southern Germany.

Ngesikhathi izisebenzi zakweleSouth Africa bezithe gwaqa endaweni ezitshiyeneyo elizweni zithakazelela ilanga lezisebenzi, izisebenzi zeZimbabwe ezifika izinkulungwane ezingamakhulu amabili bezikhathazekile ngekusasa yazo.

Amapermit ezisebenzi lezi awe Zimbabwe Special Permits aphelelwa yisikhathi lonyaka ngoMpalakazi kodwa uhulumende ulokhe engakatsho ukuthi bazaphiwa yini eminye iminyaka kumbe bazaxotshwa kweleSouth Africa.

Lobanje bekulenjabulo enkulu embuthanweni yezisebenzi zakweleSouth Africa ebezithakazelela ilanga lezisebenzi, bekulokudana lembuzo eminengi kwezeZimbabwe.

Ngompalakazi ka 2013, izizalwane zeZimbabwe ezifika izinkulungwane ezingamakhulu amabili ezisebenza, ukufunda lokuqhuba amabhizimusi kweleSouth Africa, ziphiwe amapermit eminyaka emine. Ngesikhathi ziphiwa amapermit la uhulumende wakufakaza kwacaca ukuthi nxa ephela kuzafuze abeZimbabwe laba babuyele kubo.

Kuke kwaba zindaba ezimnandi ekuqaleni komnyaka owayengumphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya umnumnzana Malusi Gigaba esithi baphakathi kokudla amathambo enqondo ngokuthi kwenziweni njengoba kunzima ukuxotsha abantu abanengi kangaka elizweni kanti njalo akwenzi ukuthi abanike imvumo yokuthi sebeyizizalwane zakweleSouth Africa.

Khathesike sekusele inyanga eziyisitshiyagalombili ukuthi kuphele ukusebenza kwamapermit la, kanti sekulomphathintambo omutsha kodwa kayikho into esiyethulwe nguhulumende ngokuthi iyozalankomoni ngo Mpalakazi.

Le yinto esitshiye izisebenzi zeZimbabwe ezilala amapermit zikhathazeke kakhulu.

Isiphathamandla senhlanganiso emela izisebenzi zeZimbabwe kweleSouth Africa eye Migrants Workers Association in South Africa (MWASA) umnumnzana Butholezwe Nyathi uthi izisebenzi lezi zihlukumezeke kakhulu ngokungazi ngekusasa lazo.

“So, siyakhuthaza ke ukuthi igovernment yaseSouth Africa njengoba sekulominister omutsha ikhulume labantu baseZimbabwe abaphethela amapermits ibachazele ukuthi kufanele ukuthi benze kanjani ngoba abanye basalokukholwa ukuthi bangakhona ukuthi barenew we amapermits abo belapha.”

Phezu kodaba lukahulumende lokuthi abalamapermit la babuyele ekhaya bayefaka izicelo zeminye imihlobo yamapermit. uNyathi uthi baphakathi kokuxwayisa uhulumende ngobunzima bokwenza lokhu.

Ezinye izisebenzi eziphatheke emkhosini wokunanza ilanga lezisebenzi ele Workers' Day.
Ezinye izisebenzi eziphatheke emkhosini wokunanza ilanga lezisebenzi ele Workers' Day.

“Sibusy manje sikhulumisana ne government yaseSouth Africa ukuthi I understand ukuthi kunzima kangakanani ukuthi umuntu esuke lapha ehambe eZimbabwe eyerenewisa ipermit yakhe ngoba kuzothatha isikhathi, kuzobe kunama line njaloke la ama offices asebenza ngokuthi umuntu kufanele ebhukhe.”

Ngakwelinye icele isiphathamandla sebandla lePAMU umnumnzana Clement Ncube uthi kunzima ukuthi izisebenzi zeZimbabwe zilithakazelele leli langa.

“Kuyabheda ebantwini bakithi abalapha eSouth Africa, ngoba kunje abakwazi ukuyicelebrator I May day.”

Umgcinisihlalo wenhlanganiso elwela amalungelo abesifazana eyeMbokodo unkosazana Victress Mathuthu, uthi balokwesabela ukuthi nxa amapermit la engasangezelelwanga iminyaka, kuzahlukumeza inengi labesifazana okuzafuze bayeqala impilo entsha eZimbabwe engelamsebenzi.

“Lento izasi affector kakhulu njengabomama, ngoba ukunga renewer kwamapermit kutsho ukuphela kwemisebenzi kithi, ngakho nxa singasasebenzi njalo sesiphindiselwa emuva sizafika ekhaya senzeni? Siqala ngaphi ukuzama ukuphila ekhaya njengoba isimo silokhu sisiba nzima kangaka. Abantwabethu abasezikolo sizaba bhadalela ngani? Kunengi okungumthelela omubi okuzadalwa yikungavuselelwa kwamapermit.”

Uthi lokhu kuzaletha ubunzima obukhulu njalo kuzinkulungwane zabantwana asebefunda kweleSouth Africa njengoba nxa abazali babo kungathiwa babuyele ekhaya labo kuzafuze bayeqala ukufunda eZimbabwe.

“Silabantwana abafunda lapha ngama study permit, nxa engasavuselelwang bazakwenze njani, bazabuyela ekhaya bayefunda ngani. Eqinisweni siyakudinga ukuvuselelwa kwamapermit. Sihleli emthandazweni ukuthi umnyango wezasekhaya eSouth Africa usicabangele kanti futhi singajabula nxa kungaba masinya sihlale sisazi ukuthi sime ngaphi ngaloludaba.”

Abantu abanengi basebenza ezitaladini emadolobheni lapho abathengisa khona impahla etshiyeneyo.
Abantu abanengi basebenza ezitaladini emadolobheni lapho abathengisa khona impahla etshiyeneyo.

Esinye isizalwane seZimbabwe umnumnzana Khulumani Njayi uthi obekungaba ngcono yikuthi abalamapermit la baphiwe imvumo yokuba yizizalwane zakuleli.

“Bekungaba yintonhle ukubana uhulumende weSouth Africa ethathe amanyathelo okubana abantu laba abalamapermit bephiwe ama green book ngoba sebehlale belawo amapermit for more than 5 years njalo kuyanceda ukubana beqhube beqedise izifundo zabo. Kulasebenzayo, bakhona abadidactelwa izimali, bakhona abanye abalama accounts. Kuzothiwani ngawo lawa ma accounts.”

Kucatshangelwa ukuthi kulezizalwane zeZimbabwe eziyizigidi ezimbili kweleSouth Africa kanti inengi labo abalazo ingcwadi zokuba selizweni ngokusemthethweni. Lokhu sekwenze ukuthi basetshenziswe nzima beholiswa imali ephansi. Nxa bengazama ukukhonona ngalesi simo bayaxoxwa umsebenzi loba kubizwe amapholisa ezobabopha.

Labake akekho ongabalamulela njengoba umthetho uvele uyabe ungavumi ukuthi babeselizweni bengelamvumo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:22 0:00

XS
SM
MD
LG