amalinks wokungena

Breaking News

Bahamba Umango Omude Besiyabikela uRamaphosa Ngokwephulwa Kwamalungelo Kazulu eZimbabwe


Bahambe umango omude besuka eJohannesburg besiya ePitoli ukuyabikela uMongameli Cyril Ramaphosa ngokwenzakala eZimbabwe. (Benedict Nhlapho)
Bahambe umango omude besuka eJohannesburg besiya ePitoli ukuyabikela uMongameli Cyril Ramaphosa ngokwenzakala eZimbabwe. (Benedict Nhlapho)

Kulequla lezizalwane zeZimbabwe ezihambe ngenyawo zisuka eJohannesburg zaze zayafika emahofisini kaMongameli Cyril Ramaphosa ePretoria, zisiyamcela ukuthi athathe amanyathelo abanzi ngodaba lokwephulwa kwamalungelo oluntu eZimbabwe.

Iqula labeZimbabwe laba abahlanu lingene kuloluhambo lwamakhilomitha angamatshumi ayisithupha ngehola lesitshiyagalombili ekuseni.

Obekhokhela loluhambo uMnu. Trust Ndlovu, ongumgcinisihlalo webandla leMDC Alliance kwele South Africa, uthi bafisa ukwazisa uRamaphosa lenhlanganiso yomanyano wamazwe ezwekazi leAfrica iAfrican Union ukuthi isikhathi sokukhuluma ngeZimbabwe sesedlule sekufuneka amanyathelo aqatha.

Bahambe besuke eJohanneburg baze bayafika ePitoli besiyatshela uMongameli Cyril Ramaphosa ngokwenzakala eZimbabwe. (Benedict Nhlapho)
Bahambe besuke eJohanneburg baze bayafika ePitoli besiyatshela uMongameli Cyril Ramaphosa ngokwenzakala eZimbabwe. (Benedict Nhlapho)

“Sicela thina inkokheli yeAU ubaba uRamaphosa akwazi ukungenela endabeni zaseZimbabwe. Angenele ngepolicy ethi yona African Peer Review mechanism. Ngumthetho ovumelayo ukuthi amanye amazwe akwazi ukungenela endabeni zelinye ilizwe lala eAfrica. So, ngaleyo ndlela sicela ukuthi uRamaphosa akwazi ukufaka udaba lwakwele Zimbabwe ku-agenda.”

Ngenxa yokuthi abeZimbabwe laba abenelisanga ukuthola imvumo yokufola emgwaqweni omkhulu olubhekise ePitori, amapholise abakhiphile kulo umgwaqo athi bahambe ngemigwaqo emincane.

Kodwa-ke omunye obekuloluhambo, uNkosazana Deborah Phiri, uthi njengoba bebalekele kwele South Africa sekungumlandu kaRamaphosa ukuthi asize laba bantu asebebaleke kubo bazongcwala ezweni lakhe.

///ACT 3 PHIRI///

“Silana kuye angithi. Kumele asisize. Yena ma ekhuluma I’m sure kuzazwakala ngoba kunzima. Nathi we wish ukuthi sibe kwelethu ilizwe sibe independent mara angeke sikwenze lokho ngoba ekhaya kuworse.”

Omunye njalo, uNkosazana Loveness Gotora, uthi bafuna uRamaphosa azi ukuthi uhulumende kamongameli Mnangagwa ufuna ukususela amanqe yiloba ngubani ozama ukukhonona ngalokhu okwenzekayo.

Le yinto egcizelelwa Mnu. Emmanuel Banda, obeyingxenye yaleli qula, othi kufanele iAU ingenele umumo ungakafiki kusibanga sokungalawuleki eZimbabwe.

“Sicela ukuthi sifake i-attention kuSADC, kuAfrican Union. Sokuleminyaka sikhuluma bengasizwa. IGukurahundi yabuya yedlula. Kwabuya iESAP yedlula. Kwabuya oMurambatsvina badlula. Manje sekuleGukurahundi futhi eyesithathu. Abantu sebebulawa, baya abductwa. Ngakho sithi kuRamaphosa le Africa jikelele, iZanu pf is a threat to African security.”

Inengi lezizalwane zeZimbabwe baveze usekelo lwabo kuhambo lwabahlanu laba. Kodwa-ke bakhona abathi yinto engasoke isize lutho. Imizamo yokuthola ukuphawula kwebandla leZanu PF ngaloluhambo lenhloso yalo ibingakaphumeleli ngesikhathi kuphethwa loludaba.

XS
SM
MD
LG