amalinks wokungena

Breaking News

Abantu Bakhala Ngendlala koBulawayo


Impuphu ithengwa nzima koBulawayo lezinye indawo kwele Zimbabwe. (Photo: Bathabile Masuku)
Impuphu ithengwa nzima koBulawayo lezinye indawo kwele Zimbabwe. (Photo: Bathabile Masuku)

Abantu abanengi sebetshona bedinga impuphu nsukuzonke koBulawayo ngesikhathi uzulu ebhekane lendlala embi ebangelwa yikuswelakala kwezulu okwenze ukuthi kutshe izilimo endaweni ezitshiyeneyo eZimbabwe njalo lokungavuni kahle amabele emnyakeni edluleyo.

Akumangalisi ukubona abantu befole ngobunengi babo bedinga impuphu elentengo ephansi esekelwa nguhulumende. Impuphu le Ibiza amadola angamatshumi ayisikhombisa lanhlanu - $75 elesisindo samakilogram alitshumi.

Bathengisa impuphu emgwaqweni.
Bathengisa impuphu emgwaqweni.

Lokhu ngokunye okuveza ukuba abantu bayalamba okumangalisayo elizweni. Abanye kabafoleli impuphu le ngoba kabala mali yokuyithenga.

Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Thomas Ndlovu, ngomunye wabakhala ngendlala.

“Akulanto ebuhlungu njengendlala. Indlala yakhona idalwa yikuthi lemali yakhona ayisathengi lutho. Akula nto ebuhlungu njengokuswela into engena esiswini ukuthi udle ngoba ukudla yikho okwenza ukuthi ubelokuphila. So, sesiphila nzima lempuphu ayikho siyalamba siswele lokuthi senzeni siyaswela lokuthi ngubani onganceda ukuthi siphume phakathi kobunzima bendlala ngoba yikho okuqakathekileyo.

UNdlovu uthi abantu abanengi kabenelisi ukuthenga impuphu ngenxa yentengo ekhuphukileyo.

“Abantwana abathwali lutho nxa besiya esikolo. Ngendlala izinto azisathengeki ngokudula sesiswele ukuthi okungasisiza kuyini ngalobubunzima esihlangana labo. Imizi ungaze uyibone igcwele inje abantu bayalamba bayahawula siphezu kobunzima ukuthi singakhalela kubani.”

UNkosikazi Siphiwe Ncube uthi abantu bazavuka eseganga nxa kungaqhubeka kunje eZimbabwe.

‘‘Ukuswelakala kokudla kuyikho okuzasidalela ukuthi kubelobusela elizweni lethu njalo lobugebengu ongabucabanga loba yibuphi ngoba abantu bazakwenza noma yini ngendlala ekhona elizweni. Uhulumende ngabe uyazama ngendlela zonke ukuthi azame ukulungisisa kusasemasinyane kungakonakali kakhulu ngoba kunje lathi siyesaba ukuthi lamasela sebezama ukuthi bathole okokudla labo.’’

UMnu. Mbonisi Nyathi usekela imibono kaNkosikazi Ncube esithi indlala le idalwe yikutsha kwezilimo lonyaka emaphandleni lokungavuni kahle amabele eminyakeni embalwa edluleyo.

“Izilimo zitshile emasimini ethu emadolobheni kanye lasemaphandleni. Lokhu kutsho ukuthi sesikhangelane lendlala embi ngemva kokufelwa layizifuyo ebesingazisebenzisa ukuthenga ukudla. Esesikubongela nje lizulu leli elisanda kuna elizavuselela amadlelo loba nje libuye indlala simemetheke isizwe sonke jikelele kungelani esingalwenza.”

Impuphu kayitholakali emavinkilini koBulawayo. (Photo: Bathabile Masuku)
Impuphu kayitholakali emavinkilini koBulawayo. (Photo: Bathabile Masuku)

Esinye njalo isakhamuzi sakoBulawayo, uNkosikazi Elizabeth Ndlovu, uthi ezinye imuli ziphanda ukudla nsukuzonke.

“Indaba yempuphu ibuhlungu okunye okumangalisayo, impuphu kasiyitholi, singaze sizwe ukuthi ikhona asiyitholi itholwa ngokwaziwa. Abantu abadala labantu abaswelayo sizabulawa yindlala mpela ngenxa yokuthi impuphu ithengwa ngokuthi ngubani. Angazi ukuthi umhlaba ungasisiza kanjani ukuthi sithole impuphu. Ngoba kunje ezinye imuli sihamba four days five days singela sitshwala, isitshwala bakithi siyinsika. Sicela umhlaba usincedise bakithi ngokudla. Uhlupho singaze sithole kumbe ngama donors, ama politicians ayathatha anike abantu babo kuqala.”

Omunye ohlala koBulawayo, uNkosazana Paulina Moyo, uthi impuphu iyayibekhona kodwa intengo yakhona iyehlukaniswa ngokuthi uphethe mhlobo bani wemali.

“Impuphu isizingelwa, iyazingelwa impuphu ayibonakali ezitolo, lapho ithe yabakhona ngeCash iyathengeka ngeSwipe lange Ecocash iyadula. Impuphu izingelwa okokuthi othe wayibona uqala athenge yena engakatsheli abanye ngoba kayitholakali impuphu. Kodwa nxa ikhona ule cash usungayithenga.”

Inhlanganiso enika abalambayo ukudla eyeWorld Food Program ithi abantu abalambayo emadolobheni lemaphandleni bafika phose izigidi eziyisitshiyangalombili – 8 million. Phakathi kwabantu laba abedlula kancane izigidi ezimbili 2,2 million bahlala emadolobheni. Inhlanganiso le idinga imali yokuthengela abantu laba ukudla.

Bayalamba Okumangalisayo Abantu koBulawayo
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:02 0:00


XS
SM
MD
LG