amalinks wokungena

Breaking News

Izisebenzi Zifisa Kubelenguquko eZimbabwe Ngomnyaka Ozayo


Government Workers Harare Zimbabwe Protests
Government Workers Harare Zimbabwe Protests

Bekunzima ukuphila kwele Zimbabwe lonyaka ngenxa yokuvinjwa kokusetshenziswa kwemali yakwamanye amazwe, ukusilela kwamafutha ezimota kanye lomlilo kagetsi, ukukhuphuka mahlayana kwentengo yempahla ezitolo lokuswelakala kwemisebenzi. Abantu bafisa ukuthi kube lenguquko kwezomnotho lezombangazwe ngomnyaka ozayo.

Kulabantu abanengi abangena emigwaqweni ekuqaleni komnyaka bekhonona ngokukhuphulwa kwentengo yamafutha ezimota nguhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa. Kwabulawa abantu abambalwa kwathi abanye balimala eHarare lapho abadutshulwa khona ngamasotsha ayethunywe nguhulumende.

Kusukela ngoZibandlela kwaze kwayafika uMpalakazi, abantu bathi bebethwele amagabha avuzayo ngoba behluleke ukuhlawulela abantwana imali yezifundo njalo lokuthenga ukudla njengoba kulemisebenzi eyingcosana elizweni.

Izisebenzi sikahulumende ezikhala ngemali ephansi ...
Izisebenzi sikahulumende ezikhala ngemali ephansi ...

UMnu. Japhet Moyo, unobhala jikelele wenhlanganiso yezisebenzi eyeZimbabwe Congress of Trade Unions, uthi ukuxokozela kwezombangazwe lokugugudeka komnotho welizwe yikho okwenze abantu bahlupheka okumangalisayo lonyaka.

“Ubulukhuni okumangalisayo … Izisebenzi ezinengi beziphakathi kwenkinga. Sikhangela indaba yempilo, liyakwazi ukuthi odokotela sebelesikhathi eside bekhalala umsebenzi ngakho-ke izisebenzi bezithwele kanzima ukuthi zikwanise ukwelatshwa.”

NgoNhlangula uhulumende wethula umthetho wokuvimba ukusetshenziswa kwemali yakwamanye amazwe owawungaphansi kweziqondiso zeStatutory Instrument 142 of 2019.

Umthetho lo wavimba ukuthi kusetshenziswe idola leMelika leyinye imali egoqela impondo yakwele Bhilithane leyinye.

Okwenziwa nguhulumende kwabangela ukuthi kukhuphuke intengo yempahla mahlayana.

UMnu. Sylvester Mushaike, omela izisebenzi zemigodini ekunhlanganiso yeNational Mine Workers Union of Zimbabwe, uthi inengi lasala selingasenelisi ukufundisa abantwana lokudingela imuli ukudla.

Abantwana besikolo kabasafundi ngemfanelo ...
Abantwana besikolo kabasafundi ngemfanelo ...

“IConstitution yethu yeZimbabwe ithi yona infundo lilungelo umntwana wonke omele abe lalo. Kodwa ngendlela abayenza ngayo kutshengisa ukuthi ngomnyaka ozayo bazehluleka abanengi osokuphazamisa abantu ukuthi singenzabi.”

Ukukhuphuka kwentengo yempahla kanye lenhlawulo yezimota ezithwala uzulu kwenze ukuthi odokotela bakhalale umsebenzi. Sebelanyanga ezintathu bezihlalele ezindlini zabo bekhala ngeholo eliphansi njalo langokuswelakala kwemitshina lamaphilisi ezibhedlela zikahulumende. Ababalisi lezinye izisebenzi zikahulumende lokhu besethusela ukuthi bazakhalala umsebenzi ngenxa yeholo eliphansi.

UMoyo uthi banengi abantu abahlutshwe yisimo esibi somnotho eZimbabwe lonyaka.

“Sibone-ke labo akade besiya ekuphumuleni esithi ngama pensioners bekungabantu abakhathazekileyo okumangalisayo ngoba betshona behlezi befuna imali zabo emabhanga abanye behamba imango emide bezama ukudinga imali zabo zama pension eziyi mali engasathengi lutho.”

Bayahlupheka abantu eZimbabwe ...
Bayahlupheka abantu eZimbabwe ...

Abanye bathi ilizwe limi kubi kwezombangazwe. UMnu. Albert Mazula, omele izakhamuzi zeHarare ekunhlanganiso yeHarare Residents’ Trust, uthi uzulu uhlupheke okokuthi phose abantu bonke sebefuna kulungiswe ezomnotho lezombusazwe.

“Ngabe umnyaka ozayo izinto zingaba ngcono kube lokuhlala phansi lokukhulumisana kwabezombangazwe ukuze sibambe ezomnotho abantu benelise ukuphila.”

Uhulumende uthi ubumbe umanyano wokukhulumisana owePolitical Leaders Actors Dialogue okhuthaza ukuxoxisana phakathi kwamabandla atshiyeneyo ngokwenzakala elizweni. Kodwa-ke abanye abantu bathi akusebenzanga lutho lokhu ngoba kuze kwacelwa uMnu. Thabo Mbeki ukuthi azezama ukuphendla indlela yokukhulumisana phakathi kuka Mnangagwa lebandla elikhulu eliphikisayo eleMDC elikhokhelwa nguMnu. Nelson Chamisa.

Abanye abantu abanjengo Moyo bathi kababoni kuphuma lutho kulokhu okwenziwa nguMbeki, owayengumongameli wakwele South Africa.

UMnu. Nelson Chamisa loMongameli Emmerson Mnangagwa
UMnu. Nelson Chamisa loMongameli Emmerson Mnangagwa

“Asimboni engumuntu ongaqeda inkinga ebhekana lozulu ngoba sibona angani kazwisisi okwenzakalayo ebona indubo ezokhona kodwa ebuza ukuthi kambe kulodubo yini, so asiboni engaqeda I gakaba elikhona leli.”

UMoyo ugcizelele esithi kukhanya engani uhulumende wenza imithetho engaqedakaliyo ngakho-ke akusoze kubelenguquko kwezomnotho lezombangazwe ngomnyaka ozayo.

Ingcwethi kwezomnotho zithi kudingakala ukuba kulungisiswe ezombusazwe kubesokusethulwa imithetho emihle yokuvuselela umnotho njalo kungabi lobukhohlakali elizweni.

Omunye wengcwethi lezi uMnu. Masimba Kuchera uthi kukhangelelwe ukuthi ilizwe lizangena umnyaka ozayo lithwele zonke inhlupho zomnyaka ka2019.

“Ngibona ukuthi kumnyaka ozayo abantu bazaqhubeka bethwele amagabha avuzayo ngoba akula okutshengisa ukuthi umnotho usuvuka njalo uzathuthuka … Kukhomba ukuba uzaqhubeka ugugudeka umnotho.”

UMnangagwa usanda kwethula umbiko othi umnotho welizwe leZimbabwe ulakho ukuthuthuka ngesilinganiso sokuthathu ekhulwini – 3 percent lonyaka ngoba sebelungise konke okufunakala ukuthi uthuthuke ngemfanelo.

Izisebenzi Ezikhala Ngokwenzakala Ngomyaka ka2019 Zithi Kumnyama Phambili
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:46 0:00


XS
SM
MD
LG