amalinks wokungena

Breaking News

Zimbabwe Nurses Association: Asibuyeli Emsebenzini Nxa Uhulumende Engasiphanga Imphahla Yokuzivikela


Abongi bakoBulawayo bathi kabaphindeli emsebenzini uhulumende aze abathengele imphahla yokusebenzi ukuzivikela
Abongi bakoBulawayo bathi kabaphindeli emsebenzini uhulumende aze abathengele imphahla yokusebenzi ukuzivikela

Amalunga enhlanganiso yabongi, koBulawayo, eye Zimbavwe Nurses Association athi awabuyeli emsebenzini nxa uHulumende engabanikezanga impahla zokuzivikela ekuthelelweni igcikwane leCOVID-19.

Lokhu kwenza abantu bakoBulawayo, babesengozini yokungatholi usizo lokwelatshwa ngoba abongi bekhalele umsebenzi ngenxa yokuswela impahla zokuzivikela nxa besamukela izigulane, ikakhulu lapho behlola abayabe benakanelwa ukuba sebelegcikwane leCOVID-19.

Umnunzana Eventhough Siziba unobhala jikelele wenhlanganiso yabongi eye Zimbavwe Nurses Association, uchasisa ngenyathela labo leli.

“Thina into esiyikhalelayo yinto eyione ukuzivikela kumbe ukuvikelwa ngesikhathi engizabe ngincedisa khona umuntu ogulayo,sisesibhedlela kungafika anytime umuntu oyabe elecorona ekwazi ukuthi ulayo kumbeengakwazi ukuthi ulayo. Sesikhuluma ngokuzivikela kokuthi maku yikuthi okungakhangelelwanga sekuyenzakele lami sengibanjiwe.”

USiziba wengeze ethi bakhala njalo ngokuthi imitshina yokuhlola abantu ibekhona lakoBulawayo ukuze kubelula ukusebenza.

‘’Siyakhala futhi ngamatesting kit ukuthi abe available eZimbabwe la sekwatest abantu abayi 165 and batest endaweni eyione kuphela eHarare. Asingeke sithi siyazivikela kumbe sivikelwe kumbe kuvikelwe abantu akwenziwe into yokuthi iCovid le evikelwe kithi thina izisebenzi kakhulu ngoba thina singagula akula muntu ozasala evikela ilizwe. Nxa kuyikuthi amadollar wonalawa a introduced bacabanga ukuthi kuzasebenza ngcono bezasinika thina izisebenzi lathi siyabe silifuna ngoba siyabesikwazi ukuthi ngizanikwa irisk allowance loba after 5 years kuyabe kulokhe kuyimali.”

Unkosikazi Lillian Dube isakhamuzi sakoBulawayo ogulelwayo uthi umumo okhona unzima kodwa bayakuzwisisa ukutshiyo ngabongi.

“Ngilo muntu ogulayo esibhedlela kodwa bathi kufunakala umuntu oyione ukuthi ambone, nanku umuntu lowu ufuna ukudla njalo usesimeni esibi kakhulu angazi ukuthi sizayenza njani yebo ye umkhuhlane siyawubona. Isimo sakhona sibi lama nurse lawo nanka astrikhile ngoba nginje angikwazi ukuthi ngiqalele ngaphi ngiyamthola ezenzele langapha lama bed sowers,unkulunkulu angenele.”

Umnunzana John Nxumalo ogulelwa yisihlobo esisesibhedlela seMpilo uthi baqinisile abongi nxa besithi impilo zabo zisengozini.

“Lama senior nurse ase strikile ngenxa yokuthi kabalazo imphahla zomsebenzi ukuthi basebenze bevikeleke labo emkhuhlaneni wonalowu esikhangelane lawo, siyabesifaka impilo zabo engozini nxabesebenza bengelakho okwaneleyo ukuthi basebenze so besicela kuministry ukuthi badingelwe masinyane lezo zinto abazifunayo ukuze impilo yabo lemuli zabo zingabi at risk ukuze lezigulane zethu ezisezibhedlela zikhangelwe ngobuciko ukuthi asile masinyane.”

Kwezinye indaba uzulu koBulawayo lokhe ematasatasa ngokuthenga impuphu kanye lokudla esesabela ukuthi kuzavalwa ilizwe njalo lentengo ikhwezwe. Lokhu bakwenza benganakile ukuthi balakho ukuthelelana leligcikwane befolele ukuthenga lokhu kudla ngoba bayabe begudlwana njalo beminyezelene.

Unkosikazi Sandisiwe Bhebhe obelindele ukuthenga impuphu uthi loba besazi ngale ingozi kumele badinge ukudla ngoba bengacina bebulawa yindlala bezivalele ezindlini.

' Intengo yokudla lokhe iqansa isiya phambili ngoba asikwazi ukuthi kuzaba lelock down khathesi ama prizes aphezulu kakhulu kodwa siforced ukuthi sithenge ngoba sesaba ukuthi engxenye kuzathiwa kuvalwe. Indaba ye USD leyi yonaleyi njalo ukuphendula kwe USD asikwazi ukuthi so far kuzasebenza njani kumbe kuzasebenza njani.'

Umnumzana Mike Ndiweni wenhlanganiso yabaphila ngokuthengisa eyeBVTA uthi izitolo zivulile njalo ziyazama ukuvikela ukumemetheka umkhuhlane ngokwenza abantu bahlikihle izandla ngemithi yamaSanitiser.

‘Izitolo ezinengi zivulile ngike ngabhoda lamuhla, izitolo ezinkulu zivulile kodwa abakwenzayo yikuthi bayafafaza ama sanitizer kungene phakathi. Okunye yikuthi kuminyene ezitolo, abantu bafolela impuphu bayasunduzana phandle. Uhulumende ngabe uyazama ukuthi anike abantu okuyizimandlana okuncane abantu baphile njalo bafundiswe kabanzi.’

Abongi bajike phansi amakhuba besithi ngeke bafake impilo zabo engozini ngokusebenza bengela zembatho eziqondileyo lapho besamukela izigulane ukuze labo bavikeleke ekuthelelweni leligcikwane leCovid 19.

Abanye abezitolo ezinkulu balokhe bevulile kodwa abasavali ngesikhathi esijwayelekileyo ezinlutshwane ikakhulu ezamaChina sezivalile .

please wait

No media source currently available

0:00 0:06:04 0:00


XS
SM
MD
LG